Verska

Teema - Seto lipp

Sootska - Evar Riitsaar
Sõnolinõ - Minna Hainsoo Mikidämäelt
Pillimiis - Kalju Tero
Vägümiis - Arni Ilves
Kar´us - Jalmar Vabarna
Hobõsõmiis - Andres Kunnus
Parep naane hobõsõvõistlusõh (ergutusauhind) - Eha Pott
Sõirameistri - Heli Vako
Piiraguküdsäjä - Jane Vabarna
Leeväküdsäjä - Jane Vabarna
Ollõmeistri - Alas Palmik
Veinimeistri - Nikolai Kosemari
Hans´ameistri - Rammu Illi
Kargusõkargaja - Ülle Kärner
Kargusõkargaja latskõnõ - Kerli Rõzkov
Kasatski kargaja miis - Ivo Laanetu
Kasatski kargaja poiskõnõ - Jalmar Vabarna
Kasatskikargaja naane - Maime Kapten
Närdsuvaiba kudaja - Niina Tamm
Nuur närduvaiba kudaja - Priit Kukumägi
Nuur pillimiis (ergutusauhind) - Meel Sarv
Tehniliselt võimekas kandelõmängja (ergutusauhind) - Lauri Õunapuu
Setomaa Koolikõnõ - Obinitsa kuul
Setomaa Koolikõisi kõgõ parep stend - Meremäe kuul
Setomaa Koolikõisi viktoriinivõitja - Obinitsa kuul
Setomaa Koolikõisi kõgõ parep isetegevus - Obinitsa kuul

Sõnolistõ võistlus:

1. Anna Linnupuu Võrost Helmekaala'

Kümme, kümme aastat om kokko käütü,
Peko, Peko riiki om valitsõnu.
Panti, panti üles küll vahtsõnõ lipp,
seto, seto vüü küll kiräga.
Elo, elo ommõ küll edesi lännü,
seto, seto om joudnu ka euro poolõ,
s´oo, s´oo lipp tetti kavvõndõlla,
Holla-, Hollandih olli sirgõp siidi,
panti, panti kirä' sääl küll kimmäpä'.
Inne-ks, inne lippu meil kätte anda-as,
viidi-ks, viidi Verska küll kerikohe,
risti-, ristiti tä sääl küll ristiviiga,
loeti, loeti pääle küll looja sõna',
papi, papi sõna' küll pääle panti,
õt õks, õt õks lipp hoias Setomaada,
vana, vana vara küll hoitijita.

2. Minna Hainsoo Mikidämäelt Helmine

Tulli üles hummogulla,
viske silmä' siiä poolõ.
Kas om kuulta' kuninga päiv',
aupäivä astuvata.
Nõsti üles seto lipu,
käüse kirä korgõhe.
Uma lipp sai õnnistusõ,
papil lasi palvõ pitä.
Valgõ saa siin vahti pia,
hoia umma Setomaada.
Ummi siiä kokko kutsu,
imelatsi Eestimaalta.
Valvada sul pall´o valdu,
mito valda, tuhat tallo.
Sinolt küünü küüsümähe,
vana naane nõudõmahe:
Kas näet korgõst kavvõndõhe,
pääle puida piiri taadõ?
Inne kae sis ida poolõ,
viska silmä Vinnemaalõ.
Kas sääl piiri umah paigah,
mastõra mi maa päällä.
Omma piiril piirimehe,
väläh omma vahimehe.
Saa-ai sis sõita sõaväe,
viirdüdä joht vainuväe.
Ime küünü küüsümähe,
paaba viil ma pallõmahe:
Olõ mar´a maarahvas,
põllu olõ mi pidäjä.
Põld meil põllõ pikkunõ,
linikeldä laiunõ.
Vahel vihm vilä võtt,
põud and põntsu mi põllulõ.
Pallõ ilma ilosata,
pallõ süküst sumõdata.
Hoitkõ uhkõlt umma lippu,
käüsekirja kirivätä.

3. Alli Kõivo Verskast Leiko

Oh sedä imeh ilma pääl,
tsuudat mar´a maa pääl.
Kui viil elli esekene,
mar´a viil olli maamakõnõ.
Tiiä-äs hellä hingekene,
mõista-as mar´ameelekene.
Tulõ imeh ilma pääle,
tsuudat mar´a maa pääle.
Tulõ Seto Kuningriik,
uma uhkõ lipuga.
Oh sedä imeht ilma pääl,
tsuudat mar´a maa pääl.
Ruunaga imp laato rühi-i',
hobõsõga saaja sõida-ai'.
Ruuna' omma' no' ravvast tettü,
täku tettü teräsest.
Oh sedä imeht ilma pääl,
tsuudat mar´a maa pääl.
Naase salli-i' sarahvannõ,
preili taha-ai' pitsikleiti.
Naase kaatsu kandva,
preili püksõ pidävä.
Latsõ' käävä'naba' väläh,
püksi' poolõ puusani.
Oh sedä imeht jäl ilma pääl,
tsuudat mar´a maa pääl.
Tettü omma teleka,
rahvalõ raadio.
Ilma tulli internetti,
astõ ello arvuti.
Saadat kui meili minemä,
hiirekese hiilmä.
Pildi' tulõva' pilvi päält,
teatõ taiva tele päält.
Jummal tiid üts jumalakõnõ,
mari tiid üts maamakõnõ.
Määne imeh tulõ edespidi,
mäntse tunni tulõva.
No mi piami Peko pito,
uma uhkõ lipu all.
S´oo om mi soovminõ,
mi tark tahtminõ.
Lehvigu lipp kavva, kavva,
pall´o, pall´o aastakku.

4. Liide Lind Verskast Leiko

Illos ommõ Setomaa, kuningriigi pääväga,
[k:illos ommõ Setomaa, kuningriigi pääväga, leelo, leelo, leelo leelo, kuningriigi pääväga]
illos om meil järve viir, kala kudõmise piir.
[k: leelo, leelo, leelo, leelo illos om meil järve viir, kala kudõmise piir]
Verska illos kerkokõnõ, rahvas käävä palvõtamah.
[k: leelo, leelo, leelo, leelo rahvas käävä palvõtamah, rahvas käävä palvõtamah]
kerkoh lipu pühendedi, seto rahva au sisse.
[k: leelo, leelo, leelo, leelo kerkoh lipu pühendedi, seto rahva au sisse]
Setomaa om meele kallis, armas om tä õgal aol,
illos ommõ Setomaa hõpõtsaposkidõga,
kuulus olõt Setomaa kuulsa seto leeloga,
kuulus olõt Setomaa uma seto lipuga.

5. Maria Kukka Obinitsast Helbi kuur

Kõigil, kõigil om meil üts ülemb kotus,
kodo, kodo paik ja üts sünnimaa,
imä, imä arm ja kodo kotus.
Meile, meile jäie siin püüsümähe,
õgal, õgal rahval jo siih maailmah,
uma, uma lipp ja riigi piir.
Seto', seto' oodi nii vesi silmäh,
uma, uma lipu küll heiskamista.
Täämbä, täämbätsel ka pido pääväl,
Verska, Verska valla siin taiva ala.
Seto, seto lipp ommõ masti otsah,
korgõ, kõrgõ leina küll kasõ all.
Lipp, lipp mis meile küll joudu andõ,
silmä, silmä piiri meil seletäse,
kui, kui mi kavvõbah ilmah elä,
selja, velja, sõsard lipp meil teretäse.
Tiiä, tiiä tuud, õt meil hoita tulõ,
lipu, lipu avvu küll ilosahe.
Minak, mina astu mi ajalukku.
Lipu, lipu jätä mi nuuri hoita.

6. Maria Kukka Obinitsast Helbi kuur

Kuningriik, kuningriik om vällä kuultõt,
Verska, Verska vallah Setomaal.
Kõik mi hõimu', kõik mi hõimu' koh mi olõ,
s´ool kõrral, s´ool kõrral kokko tulõ,
Peko pito, Peko pito pidämähe,
kuningriiki, kuningriiki kul´atamma.
Siih seo illos, siih seo illos Verska loodus,
kosti kotus, kosti kotus vasta võtt.
Helläst tege, helläst tege õga hinge,
teno süä, teno süämehe jäie.
Teile kõigil, teile kõigilõ mi soovi,
pido ilma, pido ilma ilosata.
Hindäle, hindäle luuta proovi,
õt õks elo, õt õks elo päivi jääsi,
õt õks tuud, õt õks tuud viil nätä saasi,
kuis s´oo elo, kuis s´oo elo edesi lätt.
Kas õks leelo, kas õks leelo kangas eläs,
siih õks, siih vai, siih vai taah vai tuuh ka ilmah,
seto naa[ne], seto naane pidä silmäh,
noorilõ, noorilõ jääs euroopa mudel.

7. Anna Kõivo Verskast Kuldatsauk

Minkas ilo ma alostõllõ,
täämbä laulu ma laaditõllõ,
laula umast küll seto elost,
umast seto küll olõmisest.
Omma murrõ küll meil mustidsõ,
omma-ks ao' küll meil ammudsõ.
Kui õks tohi-is küll seto olla,
seto tund küll tõõnõ tõista.
No õks ao' om tõista muudo,
seto-ks olla om ulli hüä,
kõiki-ks meidä küll kutsutassõ,
välismaalõ küll veetässe.
Täämbä-ks kuu om kuningriiki,
uma-ks vahtsõ küll lipu alla.
Olõ-õi lippu ilmah küll ilosampat,
seto kangast küll kuulsampa.
Midä-ks ime küll inne kudi,
vana-ks -ime küll valmistõlli.
Ommõ-ks rõõmu tä rõivanõni,
uma-ks seto kiräline.
Kuulgõ-ks noorõ ti seto tsura,
noorõ näio ti setokõsõ,
hoitkõ õks korgõh ti umma lippu,
armas umma küll rahva avvu.
Olgõ-ks kuuh ja jääge kokko,
uma-ks armsa küll lipu ala.

8. Maria Noormets Põltsamaalt Kull´akõsõ'

Tulli ülest, tulli ülest ma hummogulla,
varra inne, varra inne ma valgõta.
Kaie aknast, kaie aknast ma ao viirtä,
pajast päävä, pajast päävä nõsõnguta.
Pilvel Pekot, pilvel Pekot näi pikutavat,
päävä paistõl, päävä paistõl näi peesütävät.
Naksi Pekot, naksi Pekot ma pallõma,
kuningata, kuningata ma kummardama.
Istku-ui, istku-ui ilma sa veere päälä,
tul ar maar´a, tull ar maar´a maa pääle.
Vaest siih, vaest siih Pekot pelätässe,
kuningata, kuningata siih kullõldassõ.
Olõ-õi kõrd meil, olõ-õi kõrd meil kõrralinõ,
olõ-õi aig, olõ-õi aig meil as´alinõ.
Peko mullõ, Peko mullõ sis pajatõli,
kuningas tuud, kuningas tuud kuulutõli:
ar kui veerüt, ar kui veerüt Verskahe,
kuningriigi, kuningriigi koja mano,
sääl õks lippu, sääl õks lippu lehvitedäs,
käüse kangast, käüse kängast sääl kergütedäs,
kolka om tulnu,m kolka mul tulnu sinnä kul´atama,
veere rahvas, veere rahvas veerätäma,
kado tulnu, kado tulnu kavvõndõssa,
suundu siiä, suundu siiä Soomõ maalta.
Kago süttü, kago süttü süämekene,
ar õks miildü, ar õks miildü meelekene.
Siih õks tehnä, siih õks tehnä mi tegijitä,
suurõ vaiva, suurõ vaiva siih nägijitä.

9. Anna Sepamägi, Talinast Sõsarõ

Olli-ks tähtsä kui tunnikõnõ,
astõ armas kui aokõnõ.
Oidu-ks sinnä mi Obinitsa,
kaldu sinnä mi ütte kokko,
kongress kokko sääl kutsutigi,
delegaatõ sääl tervütedi,
seto-ks asja sääl arotõdi,
lipu kirju sääl loetigi.
Saie-ks lipu viil Setomaalõ,
kirä-ks käüse kirälitsõ.
Tulli-ks armas jal aokõnõ,
kaldu-ks kallis tuu pääväkene,
olle-ks lahkõ siih laulupido,
olli-ks tähtsä siih tantsupido.
Kallist hõimu kui kokko tulli,
hüvvä-ks rahvast siih ütte viirdü.
Ar´a-ks mi keri sis kerikohe,
astõ-ks sinnä mi altarihe.
Kerik lipu meil kinnüteli,
papi-ks lipu meil pühendeli.
Ommõ-ks õigus no hindä manna,
tervüs tõõnõ tõõsõl käel.
Mia-ks viga meil no veerätellä,
lipu all meil leelotõlla.

10. Aino Toomesaar Talinast Siidisõsarõ

Tulli kokko, tulli kokko korgõ kuningriigi,
saie kokko, saie kokko seto saadigita,
naksi üteh, naksi üteh üteh arotama,
mitmõl meelel, mitmõl meelel meel mõtlõmahe.
Lipu kirja, lipu kirja kirja kirotama,
midä kuta, midä kuta kuta kangahe
Säädä pilo, säädä pilo pilo peelile.
Kaie tähti, kaie tähti tähti taivahe,
kullast kuud, kullast kuud kuud korgõhe.
Alõvasta, alõvasta õks nä arotõli,
kerikosta, kerikosta õks nä kirotõli.
Koie vüüd, koie vüüd vüüd koogulista,
haari vüüd, haari vüüd vüüd hangolista.
Mäntse olli, mäntse olli tähe taivahe,
säntse koie, säntse koie kirä kangahe.
Pelgä-äs kutõh, pelgä-äs kutõh kangas kadõhuista,
illos kangas, illos kangas pelgä-äs imehüistä.
Sai mi lipu, sai mi lipu lipu meelelitsõ,
valgõ rõiva, valgõ rõiva saie kõrralitsõ.
Hoitkõ korgõh, hoitkõ korgõh sedä seto lippu,
austagõ, austagõ umma kuningriiki.