Seto kuningriik

 
Alostus
I kuningriik
II kuningriik
III kuningriik
IV kuningriik
V kuningriik
VI kuningriik
VII kuningriik
VIII kuningriik
IX kuningriik
X kuningriik
XI kuningriik
Laulunaase'

Tiinäütäjä

  X kuningriik
2003
Obinitsa

 

Sõnolinõ - Jaanus Viskar, 13 a. Verskast "Laanõtsirk"
Pillimiis - Kalju Tero
Leeväküdsäjä - Hiie Taal
Sõirameistri - Viktoria Laanelind
Piiraguküdsäjä - Jane Vabarna Verskast
Ollõmeistri - Leida Heliste Talinast
Veinimeistri - Tiit Sepp Talinast
Hans´ameistri - Sirje Kattai
Vägümiis - Margo Kass
Katusõkatja - Andres Kunnus
Käsitüütegijä - Jane Vabarna Verskast
Käsitüümõistja tütrik - Kärt Blum Obinitsast
Kasatskikargaja - Valli Karp, Nikolai Kõiv
Kasatskikargaja tütrik - Helen Talupoeg
Kasatskikargaja poiss - Jalmar Vabarna
Kar´us - Jalmar Vabarna
Korvikudaja' tütrigu' - Merje ja Triin Naudi
Sõirakiitja' tütrigu' - Kärt Blum, Riin Tammiste
Seto Kuningriigi Koolikõnõ - Obinitsa kuul


Tsibihärbläse' Obinitsast
Ain Sarvõ pilt

 

Pillimehe/ tantsu zürii:
Sulo Nurmeots (esimiis)
Paul Hagu
Paul Vahelaan
Maarja Sarv
Marika Ahven
Jeffers Engelhardt
üts vanõp miis
Maria Kala (õnnõ seoh züriih)

Tandsja':
Naase':
Maie Luga, Maie ..., Ilme Haavalo, Leida Heliste, Valli Karp, Maime Kapten, Inara Luigas, Õie Sarv, Sigre Anderson, Helen Alumäe

Tütrigu':
Helen Talupoeg, Maarja Hõrn, Eleri Unga, Kärt Blum, Mirje ..., Kati Liiv, ...

Poisi' kasatskilüüjä':
Jalmar Vabarna Verskast, Voldemar Savik Mikidämäelt, Arvo Rõshikov Mikidämäelt

Mehe':
Nikolai Kõiv, Evar Riitsaar

Pillimehed:
Volli Ahonen, Taivo Puurmaa, Toomas Valk, Ain Raal, Kalju Tero, Nikolai Kõiv, Valli Karp, Milja Udras

Sõnolitsõ':
1. Linda Ülend, Sõsarõ (Tallinn)
2. Maria Kukka, Helbi leelokuur
3. Olga Alover, Helbi leelokuur
4. Liide Lind, Leiko (Verska)
5. Anne Linnupuu, Helmekaala (Võro)
6. Minna Hainsoo, Helmine (Mikidämäe)
7. Jaanus Viskar, Laanõtsirk (Verska)
8. Nasta Puhm, Leiko (Verska)
9. Helju Tsopatalo, Kossjolka kuur
10. Õie Sarv, Õiõ Seto' (Talin)


1. Linda Ülend, "Sõarõ" Talinast

Tere selge, tere selge siin seto rahvas,
tere-ks kalli, tere kalli kõik külälise.
Tulli-ks umma, tulli umma mi Obinitsa,
pääsjo-ks Peko, pääsjo Peko mi pidopaika.
Tehnä asja, tehnä asja mi alostajat,
kuningriigi, kuningriigi mi kuulutajat,
Hagu-ks Paulu, Hagu Pauli mi velljokõista,
suurõ asja, suurõ asja siin alostajat.
Noo-ks saamõ, noo õks saamõ mi kodokanti,
suurõ pito, suurõ pito mi pidämähe.
Lubatu om, lubatu om lubaduisi,
tettü-ks palljo, tettü palljo ka pahanduisi.
Õga-ks rahvas, õga rahvas ka rahul olõ-õi,
palljo hinnäst, palljo hinnäst nä pahandasõ.
Piir õks ommõ, piir õks ommõ viil samah paigah,
kupets samah, kupets samah viil kotusõl(l)a.
Viige piir är, viige piir är Pihkva taadõ,
kupets taadõ, kupets taadõ är Tailovva,
sis saamõ kulla, sis saam kulla mi umma kodo,
marja-ks umma, marja umma mi maa pääle.
Kuulgõ kulla, kuulgõ kulla ti külälise,
vahtsõ sootska, vahtsõ sootska ti valija.
Otskõ-ks kolgast, otskõ kolgast ti kõrraline,
vallast vappõr, vallast vappõr ti valitsõja.
Sis lätt elo, sis lätt elo meil ilosappa,
rahu-ks rahva, rahu seto ka rahvalõ.

2. Maria Kukka, Helbi leelokuur

Oh Maarjamaa mis tetä lasõt, võih om hallõkõnõ,
koh ülekohus löüse asõt, võih om hallõkõnõ,
siin samah Seto piiri pääl, võih om hallõkõnõ.
Elli rahvas inne sõto, võih om hallõkõnõ,
kõik mahtsõ' üteh elämähe, võih om hallõkõnõ,
setokõsõ, veneläse, võih om hallõkõnõ,
eestläse ja mustlasõ, võih om hallõkõnõ.
Kõigilõ oll tüüd ja leibä, võih om hallõkõnõ,
kodopaik viil pääle tuud, võih om hallõkõnõ.
No ajalugu kaldu, võih om hallõkõnõ,
õt mii' rahva maad ja kota, võih om hallõkõnõ,
piiratas no katõst puult, võih om hallõkõnõ.

3. Olga Alover, Helbi leelokuuur

Naksi kotost ku tulõmahe,
varõs linnas vaarikosta,
harak linnas aia päältä.
Varõs küüsse vaarikosta,
harak hõigas aia päältä:
Kohe läät ti minemähe?
Oo-ks hüvvä meil külävelljot,
oo-ks tarka talopoissi.
Hiir oll iih täl hõbõhõnõ,
vars oll iih täl vasinõ.
Koh oll külä, pidi kinni,
koh oll talo, tandsu leie.
Oo-ks hüvvä meil külävelljot,
oo-ks tarka jal talopoissi.

4. Liide Lind, Leiko Verskast

Kulljokõnõ, kullakõnõ, Kulljo, Kulljo,
kas sa tulõt mu velele, Kulljo, Kulljo,
kallut kaabukandijalõ, Kulljo, Kulljo?
Mul om velljo pilvepiu, Kulljo, Kulljo,
pilve piu, kuusõ koru, Kulljo, Kulljo.
Õga lää-äi su velele, Illjo, Illjo, (hilljo, pilljo)
sul om velljo väigokõnõ, Illjo, Illjo,
velljo ommõ piibu piu, Illjo, Illjo,
kadinitsa karvaline, Illjo, Illjo,
velljo viltu viina poolõ, Illjo, Illjo,
kõvvõr om tä kõrtsi poolõ, Illjo, Illjo,
velljol maja väigokõnõ, Illjo, Illjo,
om õks moro täl muanõ, Illjo, Illjo,
velljo hõim om nõia hõimu, Illjo, Illjo,
sattõ õks nõia nõgõsihe, Illjo, Illjo,
sarvilitsõ suu pääle, Illjo, Illjo,
velljo-ks moro viil muanõ, Illjo, Illjo.
Saa-ai kuningat korjada, Illjo, Illjo,
seto pito saa-ai sääl pitä, Illjo, Illjo.
Selle lää-äi su velele, Illjo, Illjo,
kallu-ui kaabu kandijalõ, Illjo, Illjo.

5. Anne Linnupuu, Helmekaala' Võrost

Kuulõ, kuulõ, kullja sa Pekokõnõ,
vanast, vanast olli sa vahajummal,
suurõ, suurõ sul olli võimalusõ,
sänts, säntse sul olli säädüse.
Kohtu, kohtu käve küll üle ilma,
advo-, advogaadi nu nõo andva.
Selle, selle Peko mi sinno laida,
laida, laida selle mi laulunaase.
Koolu-, koolulõ olõ-õi kohut tennü,
surma-, surmalõ olõ-õi suuta? pannu.
Koolu, koolu meidä om kurvastanu,
ommõ-ks, ommõ paapu meil pahandanu.
Surm om, surm om veenü sõnalise,
veenü, veenü lahkõ är laulunaase.
Selle, selle kamba omma kasina,
hõrõ-, hõrõhõhe nüüd hõpõkandjit.
No mi, no mi looda küll looja pääle,
Peko, Pekot mi küll sinno pelgä.
Paha-, pahandagu-ui no mi paapu,
ikõ, ikõtagu-ui njoid inemisi.
Õt mi, õt mi saasi viil naase laulta,
sõsa-, sõrarõ mi küll sõnotõlla.

6. Minna Hainsoo, Helmine Mikidämäelt

Taha-ai, taha-ai laval ma siin küll halva laulta (lausu),
pahha, pahha tuvva küll sjoo pargi ette.
Suuri, suuri ommõ ka murõh süämellä,
kipõ, kipõ ommõ ka mino keelekene.
Kui ma, kui ma paha küll teele pajatõlõ,
kipõ, kipõ ütle ar uma keele üle(?).
Sis mul, sis mul lasta-ai küll imel ilotõlla,
sõsa-, sõraralla joh lasta-ai sõnotõlla,
muidõ, muidõ murõh om teele rassõ kanda,
murõht, murõht taha-ai küll muulõ rahvalõ.
Katsi, katsi tahas ma olla kuningaga,
Peko-, Pekolõ ma küll paha pajatõlla.
Võta-ks, võta suuri sa murõh süämeltä,
võta-ks, võta rassõ sa mino rinna päältä.
Kurja-ks, kurja vannõh joht vii-i kohegillõ,
paha-ks paha sõna jo tege pakso vihha.

7. Jaanus Viskar, Laanõtsirk Verskast

Võeh seod Seto Kuningriiki, hoodiridiralla,
sedä sitta seto värki, hoodiridiralla,
Kuningriigi säädüisi, hoodiridiralla,
ärä määnü määrüisi, hoodiridiralla,
paragrahvi paika pantu, hoodiridiralla,
poolõ omma müüdä pantu, hoodiridiralla,
Tulnu tetä pidotii, hoodiridiralla,
eurotii ehitädä, hoodiridiralla.
Ruus om ruah tii pääl, hoodiridiralla,
hain om kaaruh kaldõ pääl, hoodiridiralla.
Kõik om korda tegemata, hoodiridiralla,
seto raha raiskamata, hoodiridiralla.
Ärä määnü maavägi, hoodiridiralla,
kõik seo seto rõavägi, hoodiridiralla.
Relva kõik om roostõtanu, hoodiridiralla,
riista ritta säädmäldä, hoodiridiralla,
Palljo võimu tsootskal antu, hoodiridiralla,
latsõ' kõik om maahha kantu, hoodiridiralla.
Tsootska kutsku-ui konstaablit, hoodiridiralla,
pallõlgu-ui sa politseid, hoodiridiralla.
Lupa meil kuljatada, hoodiridiralla,
poolõ üüni huljotada, hoodiridiralla.
Latsil tulõ anda võim, hoodiridiralla,
suurõst saa, sis seto hõim, hoodiridiralla.

8. Nasta Puhm, Leiko Veskast

Naksi-ks kotost, naksi mi kotost tulõmahe,
kallis kotost, kallis mi kotost kallumahe.
Meiltä kündi, meiltä küll kündi küüsümähe,
nõsõtigi, nõsõ- küll -tigi nõudõmeh.
Kohe-ks lääde, kohe küll lääde naasekõsõ,
linnu-ks lääde, linnu ti lääde Leiko koori?
Arja-ks piiri, arja mi piiri Peko mano,
lääme-ks naase, lääme mi naase sootska mano.
Sootskalt nõsõ, sootskalt mi nõsõ nõudõmahe,
Pekolt mi, Pekolt küll mi tiidä taha -
kuis sääl euroh, kuis sääl küll euroh eletässe,
kavvõndõh, kavvõndõh küll kasutassõ?
Omma-ks vadsa', omma vaist vadsa' sääl valõgõpa',
piiragu', piiragu' küll pehmepä?
Kas sääl illo, kas sääl küll illo ihatassõ,
kas sääl laulu, kas sääl laulu tahetassõ?
Kui sääl illo, kui sääl küll illo ihataiõ,
arja-ks laulu, agu sääl laulu tahetaiõ.
Ega-ks taha-ai, ega mi taha-ai natto minnä',
ega-ks taha-ai, ega sis taha-ai mi euro punti (euroh ellä').

9. Helju Tsopatalo, Kossjolka kuur Petserest

Olõ naase, olõ naase mi Setomaalta,
Vinnemaa, Vinnemaa mi veere päältä.
Tulõ-õi siiä, tulõ-õi siiä mi õgal tunnil,
astu-ui siiä, astu-ui siiä mi õgal aol,
ette pantu, ette pantu omma püssämehe,
Kullanõ, kullanõ meil kodokotus,
hõpõnõ, hõpõnõ om hällüasõ.
Naksi kotost, naksi kotost kui tulõmahe,
imä opas, imä opas sis ussõ päältä,
maama manits, maama manits sis maja takast:
Saadõ sinnä, saadõ sinnä ti rahvahe,
oidut ti sis, oidut ti sis Obinitsa,
viirdüt sinnä, viirdüt sinnä Peko mano.
Jäägu-ui saisma, jäägu-ui saisma ti saina viirde,
jäägu-ui nulka, jäägu-ui nulka ti norotamma.
Ütte künnü, ütte künnü teilt küüsümähe,
tõist õks nõsõ, tõist õks nõsõ teilt nõudõmahe:
jätku-ui meid õks, jätku-ui meid õks Vinnemaalõ,
oblasti meid, oblasti meid otsa pääle.
Pilkõ iist är, pilkõ iist är piirikivi,
tõugakõ ar, tõugakõ ar piiritulba.
Naase piirvä, naase piirvä sis Petserehe,
marsva nä sis, marsva nä sis mastõrahe.
Sis õks naase, sis õks naase kõik leelotasõ,
ilmaväega, ilmaväega kõik ilotasõ.

10. Õie Sarv, Õiõ Seto' Talinast

Tääbä-ks ommõ, täämbä ommõ meil tähtsä päivä,
ommõ-ks meil, ommõ meil siih kuningriiki.
Tulli-ks siiä, tulli siiä mi laulõmahe,
tulli-ks siiä, tulli siiä mi ilotamma.
Võih õks võih, võih no võih küll tsuudakõista,
võih, võih, võe, võeh seod immekeistä.
Anti-ks tsuuda, anti meil tsuuda teemakõnõ -
mõista-ai laita, mõista-ai küll laita, mõista-ai kittä.
Oodi-ks aastak, oodi ma aastak umma päivä,
oodi kuning-, oodi ma kuningriigikõista.
Kuis ma-ks laida, kuis ma no laida umma riiki,
umma kuulsat, umma kuulsat Pekokõista.
Sääne-ks minol, sääne om minol mõtlõminõ,
sääne-ks naasel, sääne naasel om tuumataminõ.
Paulikõnõ, Paulikõnõ sa herräkene,
istut lava, istut sa lava küll veere päällä,
ütlet midä, ütlet no midä küll naase laulva,
kuis õks naase, kuis no naase piat kuljatamma.
Naasekõsõ, naasekõsõ ti küll noorõkõsõ,
noorõkõsõ, noorõkõsõ ti küll nõrgakõsõ!
Kuulgõ-ks, kuulgõ, kuulgõ no kuulgõ mis kõnõlõ,
midä-ks mina, midä no ma' küll pajatõllõ:
saa-ai õks mehe', saa-ai õks mehe' siih naisi juhti,
saa-ai nimä, saa-ai no nimä küll meele üldä,
kuis tulõ tetä, kuis tulõ tetä, kohe tulõ astu.
Aitjumma, aitjumma küll kullõmasta,
mino-ks porra, mino porra siih kullõmasta.
Mingu-ks mõtõh, mingo no mõtõh sinnä mõtsa poolõ,
sõna-ks mingo, sõna no mingo sinnä vii küll sisse.
Võtku-ui sõnnu, võtku-ui ti sõnnu joht süämehe,
jätku-ui sõnnu, jätku-ui ti sõnnu küll meele pääle.


Laulu' lindi pääle võtnu' Õie Sarv
Laulu' lindi päält maahha kirotanu' Õiõ Sarv

Hindaja' olli':
Paul Hagu (esimees)
Vaike Sarv
Janika Oras
Andreas Kalkun
Marika Ahven
...(üks vanem naisterahvas)
...(üks meesterahvas)
Jeffers Engelhardt
Veera Hirsik?

Kuningriiki olli' tulnu' tervitämmä kultuuriministri Urmas Paet, Petseri vallavanem Niina Vassiljeva.
Kuningriigist saat lukõ' Setomaa ajalehest nummõr 88-89 septembri 2003.

 

2003. aasta Seto Kuningriigi kava

1. august 2003 Latsi päiv
9-11 Saabuminõ Obinitsa, majutus vanah koolimajah, näitustõ ülessäädminõ, pala võtminõ
12 Seto Kuningriigi latsipäävä avaminõ lauluimä kaldõh
12.15 -14 Latsi koolitusõq ja võistlusõq. Sõira kiitminõ Obinitsa koolimaja sööklah; õgast pargist paar - materjaliq kohapäält. Korvi kudaminõ, õgast pargist paar. Tütrigilõ kargusõ ja kasatski oppus, tsurrõlõ kasatski oppus. Aastä tegemisi ülekaeminõ näitüisi tarõh - latsõ esiq kõnõlõsõq
15 -16 Lõunasüük
16.15 -18.30 Piusah - koopidõ kaeminõ, Tudõrnah savikua tegemiste tutvustus
18.30-19.30 Hel´otas Hilanõ küllä Raudoja Ahto tallo. Pala võtminõ. Setomaa viktoriin
Iloõtak
23-00 Obinitsa magama hel´ominõ
2. august 2003 Põhipäiv
8.30-11.30 teen´stüs Obinitsa ker´koh
9 latsi hummogusüük Obinitsa koolimaja sööklah
10-11.30 koorõ perälejoudminõ, kraamõ vastavõtminõ
Söögivõistlusõ ommaq:
sõir - 1 kilo
seto piirak - keskmäne plaaditäüs
leib - 2 killo
õlu - 3 liitrit
kodovein - liitri
han´sa - puul liitrit
12 -12.45 avaminõ.
Tulõ tsootska, laultas hümni, nõstõtas lipp, andas säädüseq, seletedäs päiv, külälistõ tervtüseq
13 Võistlusõ nakasõ pääle
13-15.30 süük ni juuk, vägümiis, hobõsõ ettepandminõ, katusõ lüüminõ
13-14 käsitüü ni kar´usõ võistlus, külälisi esinemisõq
14-15.30 sõnolisõ võistlus
15.30 kargusõ ja kasatski võistlus, pillimehe võistlus
16.30 tsootska valiminõ
17 sõaväe kokkokorjaminõ, koorõ võistulaulminõ üteh rahvaga
17.30 sõaväe näütäminõ
18.30 meistrimiihhi vällähõikaminõ
19.15 kuningalaud
20 kirmas.