Sootska - Inara Luigas, Mikidämäelt
Sõnolinõ - Maria Kukka, Helbi kuur
Pillimiis - Ain Raal
Vägümiis - Indrek Tinno
Leeväküdsäjä - Maria Kala
Sõirameistri - Eltvira Labe
Piiraguküdsäjä - Leida Heliste Talnast
Ollõmeistri - Salme Püve
Veinimeistri - Leida Heliste Talnast
Hans´ameistri - Ahti Vainula
Mõsumõskja - Anne Linnupuu ja Maria Tuvi Võrost
Kargusõkargaja' - Airis Lasma, Õie Sarv, Nikolai Kosemäe, Evar Riitsaar

1. Jalmar Vabarna, Verska, Laanõtsirk Verskast

... Miss´o osariigih, hoodi-riidi-ralla [koor]
tämbä peetäs kuningriiki. hoodi-riidi-ralla
Laanõtsirgu latsõkõsõ, hoodi-riidi-ralla
viibokõsõ sirodõlli. hoodi-riidi-ralla
Siiä mi no kokko lintsi, hoodi-riidi-ralla
Luhamaalõ lusti pääle. hoodi-riidi-ralla
Tämbä ommõ tähtsä päiv, hoodi-riidi-ralla
kuningas om kodo tulnu. hoodi-riidi-ralla
Säetäs siin säädüsi, hoodi-riidi-ralla
paika pandas paragrahvõ. hoodi-riidi-ralla
Pakumõ mi umalt puult, hoodi-riidi-ralla
arvamõ arolitsõst. hoodi-riidi-ralla
Riigikeelest seto kiil, hoodi-riidi-ralla
tuu meil seni puudu viil. hoodi-riidi-ralla
Kuningriik võiks kuulutada, hoodi-riidi-ralla
vaheaigo vinnütädä. hoodi-riidi-ralla
Opaitõl olõs hüä, hoodi-riidi-ralla
tervest jääsi näide süä, hoodi-riidi-ralla
Katsas tund võis olla kargus, hoodi-riidi-ralla
säitsmes sõna säädmine. hoodi-riidi-ralla
Koolivormi kehtestäsi, hoodi-riidi-ralla
umma perrä otsustasi. hoodi-riidi-ralla
No mi pantu paragrahvi, hoodi-riidi-ralla
no mi säädnü säädüse. hoodi-riidi-ralla
Tsuhkai-nuhkai, tsuhkai-nuhkai, hoodi-riidi-ralla.

2. Maarja Sarv, 30.08. 1984 Talinah, Õiõ Seto' Talinast

Tulli mi siiä laulõmahe,
latsõkõnõ, latsõ-no-kõnõ leelotamma.
Ommõ-ks hädä, ommõ no hädä Setomaalla,
suur pedaa, suur pedaa om Kuningriigih.
Mehe mõista-ai, mehe no mõista-ai säädüisi,
tiiä-äi herrä, tiiä-äi no herrä paragrahvõ.
Palsi-ks appi, palsi nä appi leelonaisi,
lauluimmi, laulu-no-immi tarku mõttit.
Minol ullil, minol no ullil uma' mõttõ',
kasujal, kasju-no-jal omma katõ' plaani'.
Imäkiil, imä-no-kiil om kõgõ tähtsäp,
uma leelo, uma no leelo üle kõgõ.
Seto kiil, seto no kiil om imäkiil,
edimäne, edi-no-mäne kodokiil.
Tohi-i tuud, tohi-i joht tiid tii unõhtõlla,
ummi illa, ummi joht illa tõisil anda.
Targa' mehe', targa' no mehe' tii' taarosti',
kaabukandja', kaabu-no-kandja' tii' kuninga'.
Umma maad, umma no maad tii' ar´a angu-ui',
Petserita, Petse-no-rita maahha möögu-ui'.
Olõ-õi latsil, olõ-õi sis latsil kohki ellä',
miil nooril, mii no nooril kohki olla.
Uvvõ kodo, uvvõ no kodo tiimi Setomaalõ,
vahtsõ tarõ, vahtsõ no tarõ Verskahe,
uhkõ talo, uhkõ no talo tiimi Unkavitsa.
Selle noori, selle ti noori avitagõ.
Ait´umma, ait´umma olgõ terve',
armas Jummal, armas no Jummal meid avitagu.

3. Anne Linnupuu, 1925 Tsäältsüvä k., elänü' ka' Pokolduva küläh < Võro Helmekaala'"

... pido pere
koor [tere õnnõ tere jo õnnõ pidopere]
tere-ks selge seto rahvas.
Hulga rahvast ommõ kokko tulnu,
sõitnu-ks sõlõ siiä sõsarõ,
omma-ks nulga', omma kolga,
setogi omma liinast tulnu.
Täämbä pikk om pidopäiv,
armas pall´o siin as´a ajamist.
Olõ mi sootskaga ka sugulasõ,
kuninga mi külälisõ.
Kuulõ-ks, kuulõ, kuningakõnõ,
kuulõ suur sa sootskakõnõ.
Mi joht sinnä liki litsu-ui,
tukõ-õi noilõ mi toolõlõ,
kohe säädüst paika pandas,
seto kirju õnnõ kirotõdas.
Teke õnnõ kui om höste,
säädke höste nu säädüse.
Mi õks õnnõ rahul olõ,
kõkõmuudu õnnõ perrä anna.
Siski õnnõ veidjo ütle,
kõrrakõsõ õnnõ kõnõlõ.
Ar ti võtku-ui palljo võlga,
võtk-ui pangast papõrita,
asjalda kui allkirju,
huupi ti küll templit löögu-ui.
Muido jäät õnnõ vallavaesõst,
jääde kolga korijusõst.
Kuulgõ-ks, kuulgõ ti seto rahvas,
lasku-ui siädä ärä setosuku,
võõrit ti küll siiä võtku-ui.
Sis saa-ai mitte midägi,
sis om segi meil Setomaa.

4. Anna Kõivo, 1928, Värska "Leiko"

...kõsõ,
koor [sääntse, säntse määntse nu säädüse]
seto, seto rahva küll vigurita.
Teime, teime pääväst mi Kuningriigi,
üüst küll, üüst ütest küll valitsusõ.
Võinu, võinu tetä küll nädälista,
kuni-, kuningriigi küll kuvvõst pääväst.
Saanu, saanu säädä naid säädüisi,
panda, panda paika naid paragrahvõ.
Päävä, päävä laulnu küll tõõsõ tandsnu,
kolma-, kolmanda kuuh kuljatanu,
sis õks, sis õks istunu mi mõtõlõma,
seto, seto asju küll arotama.
Kuis õks, kuis õks nii küll edesi ellä',
püüsü, püüsümä jääsi Setomaa.
Hõim õks, hõim õks hõrrõst meil hõrõnõssõ,
latsõ, latsõ liina kõik pakõsõ.
Meelüs, meelüs liinah näil miileevä,
tahtva, tahtva matsku nä magusata.
Maa no, maa leib ommõ agananõ,
süvvä, süvvä sõkõ küll sõklõnõ.
Kuulgõ, kuulgõ, kuulgõ ti noorõ' mehe',
kuulgõ, kuulgõ puutna na seto poisi',
mänku-ui, mänku-ui setot joht mäe otsast,
kirku-ui, kirku-ui liina ti kivve päältä.
Tulgõ-ks tulgõ maalõ ti maa pääle,
vanõ-, vanõmbitõ küll varõmillõ.
Niitke, niitke nõgõst ti nõlva päältä,
takja, takja ese küll tarõ takast.
Pangõ, pangõ maa küll mahla juuskma,
sõmmõr, sõmmõr sõira küll tegemähe.
Sis õks, sis õks sugu meil suurõnõssa,
Peko, Peko pereh küll pikenessä.

5. Olga Tiik, 23.08.1922, Meremäe v., Kõõru k., Meremäe "Hõpõhelme'"

Millest, millest mõista ma teele, teele laulta,
kellest pääle ma mõista kõnõlõda.
Taha-ai laulta ma maahha maki päältä,
tõistõl, tõistõl kirja tuud kiro-, kirotadut.
Taha-ai, taha-ai laulta ka inäp vanno laula,
toona-, toonatsita inäp taha-ai tougatõlla.
Ar´a, ar´a mõtli sis üte, üte üü,
katsi sis katsi päivä viil perrä, perrä kaie.
Üü-, üüpuja no ütli mullõ sõna,
päävä-, päävätütre no mullõ laulu leivä.
Olõ-õs, olõ-õs hindäl no vaja mõtiskõlla,
kolo-, kolovata no vaja kulutõlla.
Üü õks, üüpuja' ütli': Pekost piat laulma,
päävä-, päävätütre' mul sunnõ' sootskast laulma.
Ar´a-ks, ar´a täüdä sis üü, üü käso,
päävä-, päävätütrilõ järgi, järgi anna.
Peko-ks, Peko vanast no olli kuningassa,
Seto-ks, Setomaal tä oll vali-, valitsõja.
Pekost, Pekost kõik sis luku, luku peie'.
Pere-, peremiis tekk hindäle Peko puusta,
tahvits, tahvits vällä tä kõvast tammõ puusta.
Peko-ks, Peko panti sis vilä-, viläaita,
katsi-ks, katsi-ratsi no kaara-, kaarasalvõ,
kükä-, kükäkilla no külbi-, külbivakka.
Kui õks, kui õks keerdü no kinä keväjäkene,
Peko-ks, Peko rühke sis läbi kävvü rüä maada,
kaara-, kaaramaada tä tahtsõ taratõlla.
Kui õks, kui õks tulli nu suuri suvõkõnõ
Peko-ks, Peko keeru-no-tõlli kesväpõllul.
Koh õks, koh õks Peko tekk pikembä piatusõ,
koh õks, koh õks saldõ tä kavvõmb saisatõlla.
Sääl õks rüä kasvi veiga ilosahe:
kaara-, kaarapüürüs sai katsakandikanõ,
kesvä-, kesväpää no mitmõ keerulinõ.
Peko-ks, Peko inämbidsi elli Krantsuvah,
äkki-ks, äkki karas tä vällä Krantsuvast,
Mokor-, Mokornukka küüsse, küüsse tiidä,
ärä-ks, ärä ihas tä Iganssilõ,
Tiidse-ks, tiidse tiid tä Tõnisõ poolõ,
Lindsi, Lindsi küläh no kokko puttu puugiga.
Kes oll, kes oll hindä no tsusanu tsuvva nõnna,
tsuvva, tsuvva kundsa no sinnä kükähünü.
Puuk õks, puuk õks tettü no olli Vanahalval,
kolmõ, kolmõ tsilga no vere, vere iista.
Peko-ks, Peko tettü no olli puhtast puusta,
jumala-, jumalasõna' oll pääle loetuna.
Selle-ks, selle seto no valõ hindäl Peko,
usk õks, usk õks suur noo' olli Peko pääle.
Mi ka õks, mi ka õks taha no Peko säädüistä,
noid, noid õiglasi, õiglasi elämisi,
sis õks, sis õks vilä' no' meil võrsusõna.

6. Maria Kukka, 1928 Kiiova k. < Helbi kuur

om kolmas aastatuhat,
edimäne, edimäne aasta käeh.
Luhamaal, Luhamaal om setopido,
kuningriigi, kuningriigi aastapäivä.
Timahava, timahava tiidä' anti,
mõtlõmisõs, mõtlõmisõs ette panti,
mäntse piasi, mäntse piasi olõma(he),
kuningriigi, kuningriigil säädüse.
Kõiki elo, kõiki elo tarkuisi,
jouda-ai täämbä, jouda-ai täämbä kõnõlõda.
Valusampi, valusampi vajaduisi,
nuid om vaja, nuid om vaja arotõlla'.
Püürdelinõ, püürdelinõ aig om joudnu,
kuningriigi, kuningriigi rahvalõ.
Iih om Euro, iih om Euro liitu minek,
vahtsõ vasta, vahtsõ vasta võttõminõ.
Peko-ks vaja, Peko vaja om üles aia,
kui tä kavva, kui tä kavva kloostrih maka -
Lask ar võtta, lask ar võtta seto tsura,
suurdõ NATO, suurdõ NATO sõjaväkke;
näio' läävä', näio' läävä' välismaalõ,
tulusaba, tulusaba tüü pääle.
Kes sis koto, kes sis koto kuuh pidä,
rahva arvu, rahva arvu arõndõlõs?
Mii' seto, mii' seto leelonaase',
mõista õnnõ, mõista õnnõ laula tetä',
säädüisist, säädüisist kinni pitä',
kävvü kümne, kävvü kümne käsu perrä,
nii ku-ks esi, nii ku esivanõmba.
Säädüste, säädüste tegemisõ,
jätä-ks targõmb-, jätä targõmbilõ päile,
riigimeeste, riigimeeste rehkendädä,
kuningriigi, kuningriigi korraldada.
Ütte taha, ütte tahasi küll üldä',
asja mano, asja mano arvatõlla:
Teku-ui kurja, teku-ui kurja ti kodopaigah,
essügu-ui, essügu-ui ti ilma päällä,
hoitkõ õks eloh, hoitkõ eloh ti inemista.
Sis om illos, sis om illos ilmah ellä',
kuningriiki, kuningriiki kodost pitä',
külälisi, külälisi küllä kutsu'.

7. Sirje Siruli, 14.06.1964 Tartu "Leelonaase'"

Peko kulla kuningas, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
sinno tulli pallõmma. tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
Pall´o om sul alambita, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
poolõ omma ülembä. tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
Sootska tahtsõ tiidä saia, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
säädüsi kirotada. tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
Peko nuur nurmõjummal, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
rahva om sul hukka lännü, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
säädüse unõhtanu. tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
Esekese, imekese, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
vanal aol ese tiidse, tsilk-tsilk-tsilgakõnõ
säädüsi süämeh hoidsõ. tsilk-tsilk-tsilgakõnõ

8. Anna Sepamägi, s. 23. nov. 1930, snd. Suuvere, Vilo v. Ungavitsa k. < Talin "Sõsarõ"

Mille-ks tämbä siiä tulli, mille kokko kogosigi.
Koor:
Mille-ks tämbä siiä tulli, mille kokko kogosigi.
Oh sa mu illos Setomaa, oh sa mu illos Setomaa.
Eeslaulja:
Tulli-ks uma usu peräst, vana seto viisi peräst.
Meele-ks Peko perrä tulli, sootska meele sõna saat.
Elli-ks inne umah kotoh, kasvi üles tätä tarõh.
Sääl olli' säntse' säädüse', vanarahva viguri'.
Käve-ks kokko kirmasõhe, viirdü vetserinkahe.
Ar´a-ks pei pikä paastu, kul´atõli kolmi päivi.
Tsura-ks käve' küllä piteh, õga näio ussõ takah.
Lätsi-ks ao' antsakusta, saie säntse säädüse.
Kaldu-ks kotost kavvõndõhe, saiõ tõistõ rahvahe.
Saa-ai kjavvu kodopaika, süä ihkas sünnüpaika.
Sinnä-ks jäänü kodomaja, jäänü uma uiboaia'.
Ette-ks pantu piiriposti', vahi' pantu värehtillõ.
Viisat tahtva veneläse', püssämehe' propuskita.
Kuulgõ kulla kroonuherrä, mõistkõ, mõistkõ meid ministri.
Mia-ks teele mõistutõlõ, silmäviil veerätele.
Teke-ks säntse säädüse', paragrahvõ parandagõ.
Õt saas kjavvu kodopaika ...

Petseri kuur
Helju Tsopatalo, 1948 Se, Vilo v., Pööni k. < Se, Podlesje k.
9 Olõ mi naase' Setomaalta ...

Meremäe koor ja Tallinnast Leida Heliste
Leida Heliste, 1947 Se, Meremäe v., Miikse < Talin
10 Ütle üte säädüse ...

Kaamera: Saamuel Vesik, Mare Kõiva
Kaamerajuht Mare Kõiva
Nimestiku tennü' Mare Kõiva

Laula nimekirä parandanu' ja tävvendänü'Õie Sarv
Laulu' vällä kirotanu' Õie Sarv