Teema Mõts

Sootska - Sulo Nurmeots
Sõnolinõ - Leida Heliste Talinast "Siidisõsarõ"
Pillimiis - Kalju Tero Mikidämäelt
Kargusõkargaja - Leida Heliste Talinast, Sulo Nurmeots Mikidämäelt
Sõirameistri - Liisi Kikkamägi
Leeväküdsäjä - Hiie Taal
Ollõmeistri - Salme Püve
Veinimeistri - Maria Kala Helbilt
Hans´aajaja - Harri Järve
Vägümiis - Mati Palolill
Kar´us - Taavi Kann

1. Anne Kullimaa, s. 1928, Anne Kuremägi, killõ Anne Kõiv - Leiko Verskast
2. Alli Kalle - Leelonaase' Tartost
3. Anna Sepamägi, s. 1930, k. Valentina Kuinitsh, s. 1941 - Sõsarõ Talinast
4. Anne Linnupuu, s. 1925 - Helmekaala' Võrost
5. Leida Helista, s. 1947, killõ Anna Täht - Siidisõsarõ Talinast
6. Olga Tiik, s. 1922, killõ Mari Saaremaa - Meremäe kuur
7. Minna Hainsoo, s. 1947 - Helmine Mikidämäelt
8. Helju Tsopatalo, s. 1949, killõ Maria Piirimägi - Kossjolka kuur Petserest
9. Olga Alover, s. 1923, killõ Maria Kala, s. 1924 - Helbi kuur
10. Maria Kukka, s. 1928, killõ Maria Kala, s. 1924 - Helbi kuur

1. Anne Kullimaa, 1928 Leiko Verskast, killõ Kõivo Anne, nelli viimäst ritta laul Anne Kuremägi

[k: ... sinnä mi mõta poolõ]
kaegõ-ks sinnä laja küll laane poole.
[k: kaegõ laja küll laanõ poolõ]
Kasvanu tah omma küll üte piku,
[k: omma mõtsa kõik üte piku]
kuusõ-ks omma üte kas korgukõsõ,
[k: kuusõ üte kas korgukõsõ]
lepä-ks omma üte kas lehelitse,
[k: lepä üte kas lehelitse]
haava-ks omma üte kas harolitse?
Õga-ks olõ-i mõtsa küll üte piku,
kuusõ-ks olõ-i üte ka korõgõta,
[k: kuusõ üte joht ko-orgõta]
lepä-ks olõ-i üte ka lehelitse,
[k: lepä üte joht lehelitse]
haava-ks olõ-i üte ka harolitse.
[k: haava üte joht harolitse]
Mõni-ks ommõ pikk ja om peen´okõnõ,
[k: mõni ommõ pi-ik ja peen´okõnõ]
mõni-ks ommõ jämme ja lühkokõnõ.
Mõts õks toosõ rahha mi ra-ahvalõ,
elä-ks -mista toosõ mi i-inemistel.
[k: elämistä toosõ mi inemistel]
Kuulgõ-ks, kuulgõ kolga nu kosilasõ,
[k: kuulgõ kolga ti kosilasõ],
kuulgõ-ks nulga ti noorõ mehe.
Teele-ks ütle üte ma oppusõ,
[teele ütle ma o-oppusõ]
maamakõnõ teidä manitsõllõ.
[maamakõnõ teid ma manitsõllõ]
Häötägu-i ese taad hirremõtsa,
vanaesä joht varanduista.
Veegu-i palkõ ti muilõ mailõ,
tõisi riike ti rikkast aagu-i.

2. Aleksandra Kalle, "Leelonaase'" Tartost

Naka, naka illo vai alo-, alostama,
[k: vai naka, naka illo vai alo-, alostama]
naka, naka laulo vai laadi-, laaditama.
[k: vai naka, naka laulu vai laadi-, laaditama]
Kui ma, kui ma olli viil väiko-, väikokõnõ,
marja, marja olli ma madala-, madalakõnõ.
Mõtli, mõtli umala meelele,
pääs´o, pääs´o umala pääle.
Saasi, saasi liina ma leti, leti taadõ,
kulla, kulla kuulsahe alõ-, alõvahe.
Hooli-is, hooli-is kodo ma kosi-, koslastõst,
Miki, Miki mäki ma hüäst, hüäst küläst.
maalõ, maalõ jäti ma mar´a-, mar´amõtsa,
hällü, hällü jäti ma haina, haina sisse,
ülä, ülä kaldõ viil kavvõ-, kavvõndhõhe,
Tartohe, Tartohe taara, taara liina.
Oeh, oeh sedä küll ilma-, ilmaello,
ilma, ilma ello või vanna vanna vallu.
Tulõ, tulõ siih viil ma maama, maama maalõ,
ime-, imekana viil kodo-, kodomaalõ,
[k: vai ime-, imekana vai kodo-, kodopaika]
adra, adra täüs ommõ aia-, aiamaada,
vedro, vedro täüs ommõ vilä-, vilämaada.
vaka-, vakamaa om ka mõta-, mõtsamaada.
[k: vai vaka-, vakamaa ommõ mõta-, mõtsamaada]

3. Anna Sepamägi, 23.11. 1930 Ungavitsa k., "Sõsarõ" Talinast, killõ Valentina Kuinitsh, 1941

Naksi-ks kotost mi tulõmahe,
kavvõst siiä mi kallumahe.
Kuusõ-ks vasta meil kumardõli,
lepä-ks latvu sääl liigutõli.
Mõtsast tulle sääl mii haisu,
vaha haisu tulli sääl varikosta.
Kaie-ks sinnä mi kavvõmbahe,
visksi silmi mi viisi pooli.
Kõo-ks mõtsa jäi kasinasta,
lepä-ks mõtsa jäänü' hõrõhõsta.
Mõtsa-ks viiäs kõik Vinnemaalõ,
palgimõtsa ar' Poolamaalõ,
saadõtassõ ka Säksamaalõ.
Tahtva õks kõik saia' dollarita,
tahtva õks rahha nä rasõhõppa.
Maalõ õks jäävä kõik sutõvõsu,
kahara õks jäävä kahrumõtsa.
Kuulgõ õks kulla ti kroonuherra,
mõistkõ õks, mõistkõ ti ministri.
Toompääl omma sääl targa mehe,
kabinetih nu korgõ herra.
Säädvä-ks suuri nä säädüisi,
pandva kokko nä paragrahvõ.
Teele-ks ütle mi üle hulga,
üle-ks kõiki mi kõnõlõ:
Möögu-i maalõ ti mar´amõtsa,
seene-ks -mõtsa ti Säksamaalõ.

4. Anne Linnupuu, 1925, "Helmekaala'" Võrost

Lätsi-ks mõtsa käümähe,
mõtsavargit vahtimahe.
hoots maalina, hoots kaalina
hot maalina hot kaalina
Liisoga jalga kammasina
hoots maalina, hoots kaalina
Löüse-ks poisi puu mant
kurja sääl tegevät.

Saag õks maahha saarõ puid,
lõigas maahha pedäjid.

Naksi-ks poissi tõrõlõma
armõtuhe ähvärdämä.

poiss naas vasta pallõma
andist pallõmahe.

Kallis Liiso, lepke ärä,
anna, Kati, andista.

mingu-i kuna kaibama,
sedä ette ütlemä.

Poiss läts kodo kurval meelel,
mõtõ jõie mõtsa.

Löüse-ks kotoh kur´a tüü,
asja' veiga andsagu.

Naane sängüh magavat,
sulasõga hõlmah olli.

Võtt tä roosõ ropsõ naist,
võtt iks piidsa pessi sulast.

Naane naas vasta vaidlõma,
sulanõ küll suurustama.

Mürräs vai päävä minenguni,
tõrrõ tõõsõ hummonguni.

5. Leida Heliste, 08. 1947 Miikse k., Siidisõrõ' Talinast, killõ Anne Täht (Suurõ-Puravitas k.)

Kui ma-ks olli, lõllõ, väikokõnõ, lõllõ,
tibirinda, lõllõ, olli til´lokõnõ, lõllõ,
ime opas, lõllõ, mul ilosahe, lõllõ,
maama manits, lõllõ, mul marijahe, lõllõ,
kui sa lääde, lõllõ, no mõisa mõtsa, lõllõ,
mõtsah-ks ommõ, lõllõ, no mito imeh, lõllõ
mito kümmend, lõllõ, om kummõtita, lõllõ
soe käävä, lõllõ, sääl summa viisi, lõllõ
kahru käävä, lõllõ, sääl kamba viisi, lõllõ
ar sa, latsi, lõllõ, no murõhtagu-i, lõllõ
kotti panõ, lõllõ, sul laulusõna, lõllõ
nakat marju, lõllõ, kui korjamahe, lõllõ
naka-ks laulma, lõllõ, sis latsõkõnõ, lõllõ
korja-ks marju, lõllõ, sa maasikita, lõllõ
vali marju, lõllõ, sa vabarnita, lõllõ
Ar sa murtku-i, lõllõ, no mustikillõ, lõllõ
mustikilla, lõllõ, õnnõ mustast jääde, lõllõ
arja-ks liigu, lõllõ, sa linofkahe, lõllõ
linofkil omma, lõllõ, õnnõ punapõsõ, lõllõ
poisi tahtva, lõllõ, õnnõ punapõski, lõllõ
naitva nimä, lõllõ, õnnõ naarulitsi, lõllõ
Sääne-ks laulu, lõllõ, oll mõtsalaulu, lõllõ
midä opas, lõllõ, mullõ imekene, lõllõ

6. Olga Tiik, 1922, Meremäe kuur, killõ Maria Saaremaa,

Kui eks inne kotoh elli,
[arja jo arja inne kotoh elli]
innidseh ese kotoh.
[inni- jo innidseh ese taloh]
Olli mi noorõ näiokõsõ,
ilolitse imetütre,
käve kokko kul´atamma,
mõtsa viirde veerätämmä.
Sääl mi iks kuugi kuusikolõ,
lauli suurõlõ laanõlõ.
Vasta-ks helisi hirre mõtsa,
palgi mõtsa vasta paugi.
Sis sääl karksi kadajilõ,
illo peie pedäjilõ.
Kattai kaie mi karguisi,
pettäi silmi pilgutõli.
Ao õks lätsi, tõõsõ tulli,
kolmanda sai kottalõ.
Lakõst müüdi laanõmõtsa,
palgi mõtsa paljast tetti.
Jäie peenü pedäjäkese,
[jäie jo jäie piinü pedäjäkese]
põlvõ kõrgu kuusõkõsõ.
[põlvõ jo jäie kuusõkõsõ]
Saa-i mi kukku kuusikullõ,
laulta suurõlõ laanõlõ.

7. Minna Hainsoo, 12.01. 1947 Pluitsa k. "Helmine" Mikidämäelt

... ilopääväl,
[ime jo ime tulli ilopääväl]
Peko-ks pääväl ma paabakõnõ.
[Peko- jo Pekopääväl ma paabakõnõ]
Sõidi-ks läbi ma saarõmõtsa,
palgi-ks -mõtsast ma läbi panni.
Kuusõ-ks kurvah oll´ katsi poodi,
palgi-ks -mõtsa kui pahadsõgi.
Kuusõ-ks maalõ meil kukutadi,
palgõst maahha meil parsõldadas.
Jää-äi kost põdral küll pakko panda,
jänesilla küll varjo juusta.
Tulõ-ks kinä kui keväjäkene,
haljas haina- kui -aokõnõ,
jää-äi meil tetre küll tii pääle,
laanõ tsirko küll ladva pääle,
jää-äi mättäl meil mustikita,
palo pääle küll palohkita.
Ime-ks kõnõl ilosahe,
[ime jo ime ütel ilosahe]
maama mõtõl ka magõhõhe:
Tulõ-õs palki ma painutamma,
saagi-ks sisse siin säädmähe.
Kuusi-ks lätsi kui kaharappa(st),
[kuusi jo kuusi lätsi kaharampast]
petäi vinnö küll pikebästä.
[petäi jo petäi vinnö küll pikembästä]
Tulli-ks ime siin ilotamma,
linikpää siin leelotamma.
Kurvast ütle küll kuningallõ,
pahast Pekol küll pajatõllõ.

8. Helju Tsopatalo, 1948 Pööni k., Kossjolka kuur Petserest , killõ Maria Piirimägi

Mõisaherral suur nõna, vot om immekene,
künd kesvä keerulitsõ,
kaara katsakandilitsõ.
Juusk sis mõtsast valgõ jänes,
seie ruttu kõtu täüs.
Sjood õks näkke (näie) mõisaherra, võe eks võekõnõ,
lask sis püssäst piu ja pau,
tapp ar väiko jänkokõsõ.
Mõisalatsõ padakunna,
söövä lihha mats ja mats,
kahvli' käävä niuh ja n´auh.
Väikene tütrekene, vot om immekene,
korjas kokko luukõsõ,
veie mõtsa kannu pääle.
Tuust jal saigi valgõ jänes.

9. Olga Alover, 1923, Helbi kuur, killõ Maria Kala

Naksi-ks siiä, naksi siiä kui tulõmahe,
varõs küüsse, varõs küüsse sääl vaarikosta,
harak hõigas, harak hõigas sääl aia otsast:
Kohe-ks lääde, kohe läät ti minemähe?
Vasta-ks ütli, vasta ütli siis varõssõlõ,
aro-ks anni, aro anni siis harakalõ.
Mi õks sõida, mii õks sõida siiä Mikidämäele.
Ooh õks hüvvä, ooh meil hüvvä autojuhti,
lasõ-õs minnä, laas õks minnä tä ladusahe,
läbi sõidi, läbi sõidi mi suurõst mõtsast,
kaldu-ks läbi, kaldu läbi säält kadastikust.
Petäi ütel, pteäi ütel õks: pia' kinni,
katai ütel, katai ütel: las ma kae.
Pia-i kinni, pia-as kinni tä pedäjäle,
kaia-ks lasõ-õs, kaia lasõ-õs kadajal.
Mi õks sõidi, mi õks sõidi siiä seolõ peolõ.
Kitä-ks kullast, kitä kullast mi kuningata,
Hao-ks Pauli, Hao Pauli mi avvustõllõ,
om õks Pätsi, om tä Pätsi küll pääga,
Laido-ks -neri, Laidoneri om lagipääga.

10. Maria Kukka, 1928 Kiiova k., Helbi kuur, killõ Maria Kala

Eestimaal, Eestimaal om seto ala,
ainulaadne, ainulaadne ilma päällä,
koh omma' kodo', koh omma' kodo' kolka küläh,
mõtsa sisse, mõtsa sisse mõtõldugi.
Mõts om olnu, mõts om olnu ilo meeli,
mõts om olnu, mõts om olnu mõistupaika,
inemise, inemise ilomeeli.
Mõts om tüüd ja mõts om tüüd ja leibä annu,
kodosaina', kodosaina' pistü pannu.
Koh om kotsil, koh om kotsil tsirgupesä,
imä arm, imä arm ja latsõ häll.
Siist omma seto', siist omma seto' sirgunu,
Karjalatsõ, karjalatsõ kasunu.
Kiä-ks mõistva, kiä mõistva mõtsa hinda,
kodopaiga, kodopaiga kotussita,
midä-ks kõik mia kõik mi kallist pia.

Laulu' lindi pääle võtnu' Vaike Sarv
Laulu' lindi päälet maahha kirotanu' Õiõ Sarv

Seto Kuningriik

7. augustil kuulutati Setomaal seitsmendat korda välja oma kuningriik. Külalisi võttis Setomaa piiril vastu tollimees ja tema käest sai osta ka viisa. Kuningriigi pealinnaks oli sel aastal Mikitamäe.

Kell kaksteist heisati Eesti Vabariigi ja Setomaa lipp ning lauldi Seto hümni. Mikitamäe vallavanem Inara Luigas luges ette selle päeva määruse, ülemsootska Paul Hagu kõneles, mida Peko on talle unes teada andnud ning päev algas. Tegevusi oli mitmes kohas korraga ning igaüks pidi tegema pidevalt valiku, kus olla, kellega rääkida, mida vaadata.

Sel aastal oli väikse tasu eest võimalik osta luba meistrite kunsti – leiva, sõira, veini, õlle ja han'sa – proovimiseks ja hindamiseks.

Pingeid üles küttev vaatamisväärsus on olnud ning oli seegi kord vägimeeste võistlus. Kõige, kõige vägevam oli Mikitamäe oma noormees Mati Palolill. Osavatele heegelnõela hoidjatele anti muster ette ja heegeldustöö läks lahti. Teist aastat järjest sai käsitüümeistri tiitli osaliseks Terje Lillemaa Meremäelt.

Vallavalitsuse ees laval näitasid oma pillimängu oskust julged pillimehed. Tegelikult oli rohkem neid pillimehi, kes jäid ainult vaatajateks ning mängisid hiljem oma ja teiste rõõmuks. Sellelgi korral anti pillimehe aupaber Kalju Terole, kes on juba kolmandat aastat järjest Kuningriigi hinnatuim pillimees.

Esimest korda oli lavalaudadel võistlustules kargusõgargaja’. Siin tunnistati paremaks Leida Heliste Tallinnast, kes võitis ka sõnolisõ võistluse. Laulu väljamõtlemiseks anti tund aega, teemaks oli sel aastal mets. Hindamiskomisjoni töö üle ei ole viisakas norida, aga arvan siiski, et nad peaksid hästi läbi mõtlema, mida hinnatakse.

Päeva tähtsaim tegelane on ülemsootska – tema juhib ja teab ning korraldab, sellepärast on oluline, kes on järgmiseks sootskaks. Sootska on kuninga Peko maapealne asemik. Rahvas valis uueks sootskaks Mikitamäe mehe Sulo Nurmeotsa. Jõudu Sulole!

Lapsedki said näidata oma oskusi. Kuni kaheteistaastased lapsed võtsid osa kar'usõ võistlusest. Neil tuli karjalaul laulda ja veel mingeid vigureid teha. Mikitamäe poisike Taavi Kann sai kuninga kar'usõst.

Päev edenes ja mehi hõigati sõjaväkke. Iga aastaga kasvab see rida pikemaks. Seekord olid Mikitamäe naisedki pannud välja oma pataljoni. Kui vägimeest vaadata, siis ei tekkinud küll korrakski mõtet, et seto sõjaväes võiks abiks olla naispataljon, aga küllap siis naised tunnevad ennast nii kaitsetuna, et arvavad, et peavad vajalikuks ise kaasa lüüa. Lisaks olid veel võõrleegionärid Taanist, Poolast ja Soomest.

Kuningriigi päev lõppes kuningalauaga ja kes ei koju kiirustanud, need jäid oma lõbuks laulma-tantsima. Noortele oli kutsutud kohale ansambel "Hoia ja keela". Teadmiseks, et see ansambel on noorte inimeste seas hinnatud.

Selline oli Seto Kuningriigi päeva lühike skeletlik kokkuvõte. Iga tutvustus lähtub kirjutajast, sellepärast ärge unustage, et oma silm on kuningas. Järgmise aasta augustikuus Värskas on võimalik igal inimesel kogeda kuningriigi alama seisust.

Õie Sarv
Ilmus Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse iternetiväljaandes

Seto Kuningriik on väga tõsine asi
Eelmise aasta (1999) kolmandas Fenno-Ugria infolehes kirjutab Õie Sarv:
"7. augustil kuulutati Setomaal seitsmendat korda välja oma kuningriik. Külalisi võttis Setomaa piiril vastu tollimees ja tema käest sai osta ka viisa. Kuningriigi pealinnaks oli sel aastal Mikitamäe.
Kell kaksteist heisati Eesti Vabariigi ja Setomaa lipp ning lauldi Seto hümni. Mikitamäe vallavanem Inara Luigas luges ette selle päeva määruse, ülemsootska Paul Hagu kõneles, mida Peko on talle unes teada andnud, ning päev algas. Tegevusi oli mitmes kohas korraga ning igaüks pidi tegema pidevalt valiku, kus olla, kellega rääkida, mida vaadata.
Sel aastal oli väikse tasu eest võimalik osta luba meistrite kunsti - leiva, sõira, veini, õlle ja han'sa - proovimiseks ja hindamiseks.
Pingeid üles küttev vaatamisväärsus on olnud ning oli seegi kord vägimeeste võitlus. Kõige, kõige vägevam oli Mikitamäe oma noormees Mati Palolill. Osavatele heegelnõela hoidjatele anti muster ette ja heegeldustöö läks lahti. Teist aastat sai käsitüümeistri tiitli osaliseks Terje Lillemaa Meremäelt.
Vallavalitsuse ees laval näitasid oma pillimängu oskust julged pillimehed. Tegelikult oli rohkem neid pillimehi, kes jäid ainult vaatajateks ning mängisid hiljem oma ja teiste rõõmuks. Sellelgi korral anti pillimehe aupaber Kalju Terole, kes on juba kolmandat aastat järjest Kuningriigi hinnatuim pillimees.
Esimest korda oli lavalaudadel võistlustules kargusõkargaja'. Siin tunnistati paremaks Leida Heliste Tallinnast, kes võitis ka sõnolisõ võistluse. Laulu väljamõtlemiseks anti tund aega, teemaks oli sel aastal mets. /---/
Päeva tähtsaim tegelane on ülemsootska - tema juhib ja teab ning korraldab, sellepärast on oluline, kes on järgmiseks sootskaks. Sootska on kuninga Peko maapealne asemik. Rahvas valis uueks sootskaks Mikitamäe mehe Sulo Nurmeotsa. Jõudu Sulole!
Lapsedki said näidata oma oskusi. Kuni kaheteistaastased lapsed võtsid osa kar'usõ võistlusest. Neil tuli karjalaul laulda ja veel mingeid vigureid teha. Mikitamäe poisike Taavi Kann sai kuninga kar'usõst.
Päev edenes ja mehi hõigati sõjaväkke. Iga aastaga kasvab see rida pikemaks. Seekord olid Mikitamäe naisedki pannud välja oma pataljoni. Kui vägimeest vaadata, siis ei tekkinud küll korrakski mõtet, et seto sõjaväes võiks abiks olla naispataljon, aga küllap siis naised tunnevad ennast nii kaitsetuna, et arvavad, et peavad vajalikuks ise kaasa lüüa. Lisaks olid võõrleegionärid Taanist, Poolast ja Soomest.
Kuningriigi päev lõppes kuningalauluga ja kes ei koju kiirustanud, need jäid oma lõbuks laulma-tantsima. Noortele oli kutsutud kohale ansambel "Hoia ja keela". Teadmiseks, et see ansambel on noorte inimeste seas hinnatud.
Selline oli Seto Kuningriigi päeva lühike skeletlik kokkuvõte. Iga tutvustus lähtub kirjutajast, sellepärast ärge unustage, et oma silm on kuningas. Järgmise aasta augustikuus Värskas on võimalik igal inimesel kogeda kuningriigi alama seisust."

Kui ma seitsme aasta eest majandusministeeriumis töötasin, proovisin ühele kõrgele välisministeeriumi ametnikule tutvustada oma suvise poisipõlvemaa, Vana-Võrumaa idaserva ning Setomaa inimeste eriprobleeme. Sain vastuseks, et need asjad ei pea teda ega Eesti riiki huvitama, sest Eestil olevat liigagi palju muud esmatähtsat, eelkõige Euroopa Liiduga seonduvat, ning kolmnurgast Valga-Võru-Põlva lõunas ja idas elavat nii tühine arv Eesti kodanikke, et neil tuleb lihtsalt mainstream'ile alluda.
Mulle tundus see väide üliräige juba siis ning Berliini müüri asemele rajatud Seto müüri kavakindlat ülesehitamist jälgides tunnen jätkuvalt üha süvenevat kahetsust, et minu riigi suhtumine minu võrokestest esivanematesse ja nende järglastesse, nende kõigi Mädajõe tagustesse seto naabreisse, kohalikesse Pihkva järve äärseisse rannavenelastesse, aga samuti Petseri eestlastesse on viimasel ajal olnud paraku just nii-öelda Valga-Võru-Põlva-kolmnurkne.
Minu isa isa isa ja isa isa ema on pärit Vana-Võromaa idapiirist nukina Setomaasse lõikuva Orava valla loodeserval asuvast Kahkva külast, isa ema isa Orava valla kirdeserval paiknevast Soe külast ning isa ema ema Orava valla kaguservale jäävast Luuska külast.
Mida võiksin siis praegusest Eesti Vabariigist arvata, kui mõtleksin just ja ainult praegusele Põlvamaa Orava vallale. Mu Kahkvas elav lell on öelnud, et vinne valicus 'nõukogude võim' asfalteeris vähemalt Põlva-Värska maantee ja sellelt üle Orava jaama Orava keskusesse viiva haru. Parhillanõ eesti valicus pole teinud üldse midagi.
Mina ise olen Võromaa suhtes veelgi suurem kolklane, sest Orava valla kõrval huvitab mind mu meeles veelgi rohkem isa koduküla Pääväkese. Pääväkesel on kokku kolm talu. Astilt on pärit Karl Rumor-Ast ja proletaarne kirjanik Friedrich Kõlli, Raudsepalt ülikooliprofessori ja dekaani Jüri Alliku ema ja Palolt minu isa.
Pääväkeselt pole Mädajõeni, Setomaa piirini, kilomeetritki. Lapsepõlve suvistest Võromaa käikudest mäletan suurt pähnapuud, mille alt kiigelt paistsid üle soo Setomaa metsad. Need tundusid tollal väga jubedad eriti all soo peal vanas suitsusaunas käies ning seda mitte ainult augustialguse kuratlikult mökitavate metskitsesokkude tõttu. Õigupoolest läks asi veidi õudseks juba siis, kui hommikune Tðaika oli Emajõest üle jõudnud: isa lõpetas siis rääkimise ja hakkas kynalamma, sest Tartus käisime alati külas minu kahe sõtse juures. Nojah, jutust sai kuidagi aru ja ümber oli linn. Kui me aga õhtuse, pärast Põlvat üha enam tühjeneva Petseri rongiga Oravale ja sealt läbi õhtuhämuse metsa Pääväkesele saime, ootas meid ees Mamma Iida. Tema ainult kynalj ning valvas Mädajõge, mille taga elasid väikese poisi jaoks juba tõelised peninukid, mingid müstilised setoq (muuseas mitte kunagi setokeseq), kes väidetavasti kolksutasid veidraid viise jorutades rindadepealseid sõlekuhilaid, panid liikvat, kuis andis, ja olid seejuures igas mõttes halvemad kui päris Pihkva järve ääres elavad vindlasõq, venelased.
On tõesti imelik, kui universaalne see Poola-Prantsuse, Ungari-Itaalia või stagnaaegne Eesti-Leedu "täpselt üle ühe naabri sõpruse" fenomen tegelikult on. Oma lapsepõlveaksioomiks Vana-Võromaa idapiirilt õppisin, et kohalikud põlisvenelased elavad väga puhtalt, on hea loomuga inimesed ja kõlbavad näiteks ilma ühegi klauslita kasvõi suguvõsa liikmeks, nagu seda on näha kasvõi minu Tartus elava nõopere järgi. Kui Viru rannas käis seprakauppa üle Soome lahe, siis Vana-Võromaa idarajal andis võroke metsa ja vilja üle setode asuala järveäärsete külade venelastele ning sai sealt vastu kalu ja heina. Palo talul oli üks sõbyr Lüübnitsas (s. Ljubnicy) praegusel Põlvamaal ja teine Kuuljas (s. Kulje) praeguses Vene Föderatsioonis. Jah, uus Berliini müür lahutab kaheks ka Pihkva järve äärsed vene rannakülad…

Ja viimaseks tuleb ära mainida Petserimaa eestlased, eesti asunikud peamiselt Petseri linnas ja Pankjavitsa-Laura kandis. Just nemad on põhilised ühingu "Petserimaa" aktivistid, kes lootsid Eesti Vabariigilt 1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud omandi tagastamist. Aga ehkki minulgi on Petserimaa eestlaste hulgas sugulasi (näiteks tänaseni Petseri linnas elav vanaonu pere), ei pea ma õigeks, et Petserimaa kolme Eesti Vabariigiga seotud rahvarühma - setokeste, põlisvenelaste ja eesti asunike - hulgast peab meie riik esmatähtsaks setokesi ja eesti asunikke ning jätab Petserimaa põlisvenelased tähelepanuta. Mulle on näiteks ütlemata sümpaatne Rootovast pärit paljukirutud Nikolaj Solovej. Miks ei võiks ta oma kultuuriinnustusliku tegevuse eest saada presidendilt ordeni? Kui Tallinnas oli viimati "Slaavi pärg", käisin nimme vaatamas Petseri noori rahvatantsijaid. Miks ei võiks neid kutsuda järgmisele laste tantsupeole?
Minu arvates võiks ja peaks praegune Eesti Vabariigi valitsus alla kirjutama mingile järgmist tüüpi avaldusele:

PROJEKT: "EESTI VABARIIGI VALITSUSE AVALDUS"

"1920. aasta Tartu rahuga Eesti Vabariigi osaks saanud Petserimaa osas loeb Eesti Vabariigi valitsus praegu oma vahetuks ülesandeks:
kaitsta pidevalt Petseri rajoonis elavate ja end Eesti Vabariigi kodanikuks lugevate inimeste kõiki huve,
teha kindlaks Eesti Vabariigi kodanike varanduslikud huvid Petseri rajooniterritooriumil ja kaitsta neid igal võimalikul viisil,
aidata setokestel realiseerida oma etnilisi huve sellest hoolimata, kas see toimub Petseri rajoonis, Põlvamaal, Võrumaal või Tartus-Tallinnas.

Samas leiab Eesti Vabariigi valitsus, et Petserimaa suhtes ei ole Eestil mitte ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Ükskõik, mida tulevik ka ei tooks, on ajalugu teinud Eesti kaasvastutajaks Petserimaa ja kõigi nende inimeste heaolu eest, kelle kodu on Haanja kõrgustiku ja Velikaja jõe vahel või kellele see piirkond on kallis kui kunagine kodu.
Hooligem siis siin Eestis igast õigest petserimaalasest, pidagu ta ennast Eesti või Vene kodanikuks, eestlaseks, setokeseks või venelaseks. Eestile olgu tähtis, et Piusa jõe vesi oleks puhas mitte ainult Härmä ja Hilana, vaid ka Gorodiðce (Korodissa) ja Zahody (Sahodsa) all. Olgu meie kõigi mureks, et Pankjavitsa laps võiks jälle pääseda iga päev Luhamaa kooli ja Vilo vallast näiteks Matsurisse kolinud inimene igaks jumalateenistuseks Petserisse kirikusse ning igaks surnuaiapühaks Mõla kalmistule. Kuid huvitagu meid ka see, et Molova noored saaksid uuesti Petserisse kooli otse läbi Saatse ning oma Saatse kirikusse oleks lihtne pääseda ka Viðnjakovo naaberküla elanikul."

Me peame suutma kaubelda Brüsselilt ja Moskvalt välja niihästi selle, et Misso talumees saaks jälle oma sea müüa Petserisse, kui ka selle, et Petseri rahvas saaks jälle teha sisseoste Meremäe või Macuri poes… Näete, jah, julgen siin ja praegu Ida-Euroopa soovide suhtes üha rohkem krimpsu tõmbava näoga Euroopa ja Tðetðeenia sõda pidava reaalse Venemaa kiuste sõnastada just sellise taotluse!
Kuidas seda saavutada? Minu "ettepanek" on järgmine:
Praeguse Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kontrolljoone asemele tulgu kaks reaalsete piiriületuskohtadega riigipiiri: tulevaseks Euroopa Liidu idapiiriks jääv Luteri-Eesti ja Setomaa vaheline piir ja Setomaa Petseri Kuningriigi ja Päris-Venemaa (Vene Föderatsiooni) vaheline piir mööda praegust Pihkva oblasti Petseri rajooni idapiiri ilma Juðkovota-Pavlovota (ehk mööda 1920. aasta Tartu rahu piiri)
Setomaa Kuningriik olgu näiteks 2001. aasta algusest olemas iga Jumala päev aastas. Setomaa Kuningriigi ametlik nimetus oleks riigi kahes riigikeeles - seto ja vene keeles - Setomaa Peceri Kuningriik ja Korolevstvo Seto Pechorschina. Setomaa Petseri Kuningriigi kodanikuks saagu automaatselt kõik põliselanikud, sisserändajad saagu õiguse naturaliseeruda (näiteks 5 aastat elanuna ja mõlemat riigikeelt oskavana). Riigi pealinn olgu muidugi Petseri linn, aga kui Peko käsul sootska unes peaks kuningatrooni pakutama näiteks Taani kuninganna nooremale pojale prints Frederikile, tuleks kuningaloss siiski ehitada Irboskasse ja kuningas peaks oma nimeks võtma Truvor II…
Ah et ei saa, et Koidula/Kunicina Gora ja Luhamaa/Ðumilkino piiripunktide ehitamiseks ja keset Setomaad okastraadi tõmbamiseks on kulutatud nii palju raha? Saab küll! Kõige rohkem lähevadki maksma valedele kompromissidele ehitatud kolossid. Seto Müür maha ja kohe! Eesti Vabariik ei ole, EI OLE!, Saksa Demokraatlik Vabariik.
Et setokesed vaesekesed ei saa omapäi kohalike venelastega hakkama, nad nõrgukesed? Nimetage veel kaks sellist riiki nagu Setomaa Pechorschina ja Iisrael, kus naised sammuvad sõjaväeparaadil…
Toomas Help
Sirp 3. veebr. 2000