Teema Kodo

Sootska - Volli Kera
Sõnolinõ - Anna Kõiv Verska "Leiko"
Pillimiis - Kalju Tero Mikidämäelt
Vägümiis - Endel Teder
Leeväküdsäjä - Veera Küpas
Sõirameistri - Nikolai Liinamäe
Ollõmeistri - Anne Linnupuu Võrost
Veinimeistri - Leida Ruuben
Hans´aajaja - Enn Pärk
Pilotaja (pitsikudaja) - Terje Lillmaa Obinitsast
Karjus - Helen Solovjev

1. Olga Alover, Võmmorski külä Helbi kuur

... elli till´o mehekene,
põlvõ-ks pikku, põlvõ oll pikku poiskõnõ.
Üüse-ks pessi, üüse pessi tä mõisa rehe,
päivä-ks künni, päivä künni tä mõõdu maada.
Heit õks poiss, heit sis poiss puhkamma.
Varas tulli, varas sis tulli vaarikosta,
kuri-ks miis, kuri miis tull kuustikust.
Ar´a-ks varast, ar´a tä varast hobõsõ.
Ese-ks ütel, ese sis ütel küll pujalõ:
iku-i, iku-i, iku-i, iku-i, sa pujakõnõ ,
kotoh ommõ, kotoh ommõ viil kolmõ hobõst,
panõ-ks ette, panõ mi ette, satul pääle,
sõida-ks üle, sõida sa üle säält Rõugu silla,
Rõugu silda, Rõugu silda sääl räksatassõ,
alospalki, alospalki sääl paugahtassõ.
Külä-ks näio, külä sääl näio näievägi,
külä-ks kabo, külä sääl kabo kaievagi.
Olõs minno, olõs minno tä võtasi,
kulla-ks minno, kulla minno tä kosisi.
Talvõl käüsi, talvõ sis käüsi küll kängäldä,
suvõl olõs, suvõl olõs sis söömäldä.
Jala-ks all, jala all om jaanililli,
küpär pääh, küpär pääh om päävälillist,
kinda' käeh, kinda' käeh kõik kirotõdu',
vüü-ks vüül, vüü om vüül vikerkaari.

2. Aleksandra (Allja) Truija, Obinitsa, Andrekova k.

Naksi-ks kotost, naksi kotost tulõmahe,
mõtli-ks laula, mõtli laula ar laeni,
pillu-ks sõnnu, pillu sõnnu ar pilvini.
Sünnü-üs süä, sünnü-üs süä inäp laulõmahe,
süä-ks om haigõ, süä om haigõ, miil om rassõ.
Marglaista, marglaista taad Manni poiga,
ime-ks lats, ime latsi sa imelitsi,
tunnõ-õs piiri, tunnõ-õs piiri tä pikkuisi,
õka-ks tunõ-õs, õka tunnõ-õs tä piiritulpa.
Kontrolljuunta, kontrolljuunta naksi korraldamma,
arvõsti õnnõ ajutisõst,
leie-ks segi, leie segi ar Setomaa,
Setomaa tei' väigokõsõst,
peo-ks -pesä, peopesä pikkunõsta,
Vaanka-ks kaie, Vaanka kaie kavaluisi,
vidi-ks joonõ, vidi joonõ tä Viniskistä,
otsaga viil Uusvata,
tahtõ-ks mano, tahtõ mano viil Marinovamaada,
palgi-ks -mõtsa, palgimõtsa parembata,
Õka-ks kullõ-õi, õka kullõ-õi kuningita,
suurta-ks meestä, suurta meestä sootskata.
Peremiis kui Peko olnu',
Peko-ks uma perrega,
ar´a viskas Vinski posti',
Võmmorski no lakja vidänü,
veenü-ks posti Pihkva viirde,
ede-ks -otsa Irboskahe.
Mis mi-ks murõhta Vinne piirist,
Vaanka vahipostist.
Iih õks uut meid Euroopa,
naase-ks kõik NATOst läävä'.
Ehk sääl pandas klaaskappi,
puhvetkappi puketista.
Ikäv tulõ ka kapih istuh,
pukedi ar kuiosõ,
kohki leib, kohki leib olõ-õi koorõlda.

3. Linda Ülend, Järvesuu v., Popovitsa k. < Talin "Sõrarõ"

... seto rahvas,
(selge, selge siin seto rahvas)
tere siin kalli kõik külälise!
Teid õks tulli mi tervitämä,
armas teidä mi austama.
Siiä õks tulli mi Tallinnasta,
pääso õks umast mi pääliinast.
Saimõ-ks Põlva kui piirile,
Meremäe mi veerele,
sis õks vesi meil silmä viirdü,
tõõnõ õks sattõ mi sarna pääle.
Siin õks om süvä meil sünnüpaika,
kallis õks om siin kasvupaika.
Lätsi õks ilma ar õnnõ otsma,
otsma õks paiko mi parebita.
Õgas õks ilmast mi õnnõ lövvä-äs,
lövvä-äs ka paika mi parebita.
Õnn om ellä umah kotoh,
targõp õks olla om umah tarõh.
Kotoh omma' kuusõki korgõmba,
kadaja siin kaharamba,
pääväkene paistus parebihe,
kuu and valgust siin kullatsõhe.
Teno õt meid siiä kutsi,
kulla seto meid kuningriiki.
Ummi õks laulõ mi unõhtai-ie,
umma õks muudo ka maahha jätä-äi.
Õnnõ-ks olku teil õgal aol,
tervüst õks olgu teil õgal tunnil.

4. Anna Sepamägi, Vilo v. Ungavitsa k. < Talin "Sõsarõ"

Arja-ks laulkõ no naasekõsõ,
iist õks võtkõ ti ilokõrra,
pääst õks pästke laulu viisi,
laulkõ-ks elost ti innidsestä,
kallist kasu põlvõkõsõst.
Kui õks elli mi umah kotoh,
kasvi-ks üles mi tätä tarõh.
Uhkõ külä oll Unkavitsa,
kuulsa-ks olli sääl Koss´olka.
Olli-ks ts´asson meil keset küllä,
olli-ks veereh meil vallamaja.
Lätsi-ks ao' kui antsakusta,
saie-ks säntse neo säädüse,
kaldu-ks kotost kõik kavvõndõhe,
saie-ks tõistõ mi rahvahe.
Saa-ai kodo imp õga kõrra,
astu-ks sinnä imp õgal aol.
Ette-ks pantu meil piiriposti,
vastah omma sääl vahimehe,
viisat tahtva sääl veneläse,
püssämehe propuskita.
Teele-ks laula mi helläst hingest,
silmäviil mi veerätele.
Hallõ-ks umma om kodokotust,
hallõ-ks umma Setomaad.
Sinnä-ks jäänü meil jalajäle,
jäänü-ks kundsakotusõ.
Silmävesi jääs jälgi pääle,
ikuvesi jääs asõmõlõ.

5. ?

... ja, olle nopõ noori meesi, ja-ja-ja-ja-jaa
kõrraline kõrkipoissi. ja-ja-ja-ja-jaa
Läts är külmäl kündemähe, ja-ja-ja-ja-jaa
hallal atra kandõmahe. ja-ja-ja-ja-jaa
Käe' külmsi künnärpääni, ja-ja-ja-ja-jaa
jala jakani haludi. ja-ja-ja-ja-jaa
Teie sis tulõ toomistuhe, ja-ja-ja-ja-jaa
sau saarõ veere pääle. ja-ja-ja-ja-jaa
Tull ar susi toomistust, ja-ja-ja-ja-jaa
tull ar kahru kavvõndõst. ja-ja-ja-ja-jaa
Vei ar härä mõlõba, ja-ja-ja-ja-jaa
karja ütteh kavvalitsi. võe-võe-võe
Lätsi-ks ikul ime mano, võe-võe-võe
kahitõnna kandja mano. võe-võe-võe
Ime-ks lauisi meelestäni, võe-võeh
umast meele poolõstani. võe-võe-võe
Ar sa ikku-ui pujakõnõ, võe-võe-võe
lasõ Pool´o puja' toosõ, võe-võe-võe
kares lehmä kandma saasõ, võe-ks-võe-võe
saava karja mõlõba, ja-ja-ja-ja-jaa
karja üte karvaltsõ, ja-ja-ja-ja-jaa
ar mi künnä künnimaa, ja-ja-ja-ja-jaa
arj a-ks hari aromaa. ja-ja-ja-ja-jaa
Vilä ülest kodo veeme, ja-ja-ja-ja-jaa
kaku üle kannistuku, ja-ja-ja-ja-jaa
kesväpää saa kui kinnas, ja-ja-ja-ja-jaa
kaaraterä saag kui kaput, ja-ja-ja-ja-jaa
saasõ kesvi kelbäni, ja-ja-ja-ja-jaa
saasõ kaaru kaartini. ja-ja-ja-ja-jaa
Naka-ks ollut uttõmahe, ja-ja-ja-ja-jaa
naka ar kamma kahrimahe. ja-ja-ja-ja-jaa

6. ? Verska

Iispäävä umast küläst kinät näito tundma sai, tirllala-trallala
tõõsõ päävä südä vaivas, igatsõs tä järele, tirllala-trallala
kolmapäävä lätsi minä juba timmä kaema, tirllala-trallala
neläpäävä kosjajuttu aimõ maahha timäga, tirllala-trallala
riide kihlati meid ar´a õpõtaja maja iih, tirllala-trallala
puulpühä kuulti pulmakära, miis ja naane omõmõ, tirllala-trallala
pühäpäävä miis see tõrõl, naane iksõ halõhõhe. tirllala-trallala
Ma ei tiiä, ma ei mõist, miks mind miis ei armasta, tirllala-trallala
mõista kiitä, küpsetädä, mõsu mõskõ, ummõlda. tirllala-trallala
Kas mul polõ punapalõ sinisilmi lokit juus? tirllala-trallala

7. Minna Hainsoo, s. 1947, Mikitamäe, "Helmine"

...
edo kallist kodopaika,
sünnüpaika Setomaada.
Siin meid ime ilma tõie,
maama tõie maa pääle.
Ime-ks hellält meidä hoitsõ,
ese kallelt meidä kaitsõ.
Ime-ks opas ilosõnno,
ummi muuda muitsita.
Kasvi küll mi tuvikõsõ,
kasvi vaiva varblasõ.
Vinnü-ks läbi Vinne ao,
ilosahe Eesti aigu.
Siin mi varra vanast jäie,
ilmah palljo siin elänü.
Kallest jäie kodopaika,
süämehe sünnüpaika.
Õga-ks litsu-us liina poolõ,
viirdü-üs vällä värjestä.
Otsi-is ello ilosapa,
otsis paika parebata.
Ime-ks ikula kõnõla,
võe, võe, võe, võe.
Silmäviil siin veerätele,
võe, võe, võe, võe.
Noorõ-ks jätvä mi kodo,
pääs´o uma pesäpaika.
Näe-ei nä tullu tulõvata,
kotost kassu kasuvata.
Jäävä-ks kurvast mii' kodo,
noortõlda mi nulgakõsõ.
Jäävä-ks põllu' põlatohe,
kodonurmõ' kurjatohe.
Jää-äi joht kellel haina haarta,
kellel kesvä kasvatada.
Ohtjat-ks põllu umast võtva,
maltsa salva magusahe.
Ime siin küünü küüsümähe,
vana-ks naane nõudõmahe,
Kui õks Eesti Euro võetas,
liidetässe liidukõistõ:
Kas sääl ohtit ostõtassõ,
maltsa iist kas massõtassõ?
Siis mi seto rikast saasi,
uhkõst saasi otsa pääle.

8. Anna Heilo

...
Naksi täämbä, naksi täämbä ma tulõmahe,
kotost vällä, kotost vällä ma kallumahe.
Mõtli-ks naane, mõtli naane ma umal meelel,
pääs´o-ks mõtli, pääs´o mõtli ma umal päällä.
Mis mul viga, mis mul viga no laulma minnä,
kua-ks viga, kua viga mul kul´atõlla.
Takah müügi-i, takah müügi-i mul must´olehmä,
täho-ks -lehmä, täholehmä joht tännitelle-ei.
Tulli-ks ilma, tulli ilma ma edesigi,
targutõlli, targutõlli ma tagasigi.
Ar´a-ks laula, ar´a laula viil katõ võrra,
asõld aieh, asõld aieh ilm otsalda.
Rühi laulul, rühi laulul ma rüä mano,
laulul põldu, laulul põldu ma põimõmahe.
Seo-ks illos, seo meil illos seo Euro elo,
säntse-ks targa, säntse targa' omma' säädüse.
Kaih õks om karja, kaih om karja küll kasvatada,
maa ello, maa ello küll edendädä.
Tahetai-e, tahetai-e sedä talo piimä,
õga-ks umma, õga umma küll uutsõt viljä.
Süvväs Euro, süvväs Euro küll iät piimä,
muialt tuudut, muialt tuudut küll muutsat kaupa.
Poodi tävve, poodi tävve omma' Poola kraami,
Jugoslaavi, Jugoslaavi küll juurikita.
Selle-ks ohtja, selle ohtja meil om olani,
kastõhain, kastõhain meil kaalani.
Külä' tühä', külä' tühä' omma' tüterista,
maja' maa-, maja' maa- omma' -kündijästä.
Mino-ks murõh, mino murõh joh midägi muuda-ai',
ikku-ks anna-ai, ikku anna-ai mul inämbä.
Selle-ks hõika, selle hõika ma hõpõ helül,
kuldakeelel, kuldakeelel ma kuulutõllõ.
Mätäs must, mätäs must viil mustikista,
kikkaseene', kikkaseene' omma kingo päällä.
Säält ma korja, säält ma korja jälk kroonikõsõ,
jälki-ks elä, jälki elä ma edesi.

9. Anni, Verska

...
tere uhkõ, tere uhkõ umadsõ,
tere-ks kuulsa, tere kuulsa kutsudu.
Kungingata, kuningrita jäl kor´atassõ,
valitsõjat, vali- jo -tsõjat jal valitassõ.
Mito-ks lännü, mito lännü om suurta suvvõ,
mito kinnä, mito kinnä om kejätä.
Vabariiki, vabariiki kui valmitõlli,
kuningita, kuningita kui kor´atigi.
Meele-ks kõigi-, meele kõigildõ kõnõldi,
lustil pall´o, lustil pal´lo meil lubatigi.
Tulõ illos, tulõ jo illos tii elo,
päävä Pätsi, päävä jo Pätsi aolitsõ.
Oe ullõ, ou ullõ meil uskumasta,
lubatuta, luba- jo -tuta luutõmasta.
Võe-ks meele, võe meele küll võlsitigi,
peen´okõistõ, peen´okõistõ ar petetigi.
Edo-ks Euro, edo noid Euro etikette,
säntsit lääne, säntsit näid lääne säädüisi.
Jää-äi laulta, jää-äi meil lauta lambakõista,
jää-äi maamal, jää-äi joh maamal Maas´okõista.
Peko-ks põllu, Peko põllu saa peremeesi,
söögilavva, söögilavva saa laaditaja.
Mille-ks koobah, mille sa koobah kulõhutõ,
mille-ks liivah, mille sa liivah lesatadõ?
Nõsõ-ks nõvvo, nõsõ sa nõvvo andõmahe,
armas meidä, armas sa meidä avitamma!
Mi koto, mi jo koto kullakõista,
elo asõt, elo asõt küll meil ausata.
Timmä vihma, timmä vihmal siin vetütäse,
tormituulõ, tormi- küll -tuulõ toukasõ,
laja laanõ, laja laanõ meil lainõtasõ,
pikä põllu, pikä jo põllu meil põdõsõ.
Pääse-ei Juma-, pääse-ei Jumala jutulõ,
taivaesä, taivaesä joh elämiste.
Künnü künneld, künnü mi künneld pandõmahe,
maani maalõ, maani mi maalõ kumardama.
Õga kulla, õga mi kulla ka ar´a koolõ-õi,
meeli mari, meeli joht mari meeltä heidä-äi.
Tulõ-ks päivi, tulõ agu päivi ka parebita,
aastakko, aastakko ka ausapi.

10. Senni Kivitalo

... kuugi, külä kuivi, hallõ Setomaada
käo kuugi, külä kattõ. hallõ Setomaada
Külä-ks jäie väigokõsõst, hallõ Setomaada
allõv jäie ahtakõsõst. hallõ Setomaada
Olnu kuul vai viis klassi, hallõ Setomaada
kogoni vai kuus klassi. hallõ Setomaada
Lännü-üs latsõ' lakja ilma, hallõ Setomaada
kanakõsõ kavvõndõhe. hallõ Setomaada
Tahtsõ õks latsi koolitada, hallõ Setomaada
anda tahtsõ tõista tarkuist. hallõ Setomaada
Latsõ-ks lätsi lakja ilma, hallõ Setomaada
kanakõsõ kavvõndõhe. hallõ Setomaada
Kodo-ks jäie kurvalisõst, hallõ Setomaada
põld jäie pahalisõst. hallõ Setomaada
Ütli ummi latsilõ, hallõ Setomaada
kanakõisil kadsatõlli: hallõ Setomaada
kasu-ui leib joht leti pääl, hallõ Setomaada
kindakirä' kivi pääl. hallõ Setomaada
Tulgõ õks kodo kui ma kutsu, hallõ Setomaada
umma-ks majja mar´akõsõ. hallõ Setomaada
Kotoh om ka kulda elo, hallõ Setomaada
umah rahvah rõõmsa elo. hallõ Setomaada
Hots vai kuiva leevä man, hallõ Setomaada
uma-ks hüä vii man. hallõ Setomaada
Kuulõ-ks, kulla kuningas, hallõ Setomaada
vahtsõnõ valitsõja! hallõ Setomaada
Jätku-ui ummi unõssihe, hallõ Setomaada
vanakõisi virisemä. hallõ Setomaada
Seo-ks pääle pall´o õnnõ, hallõ Setomaada
palljo õnnõ, hüvvä tervüst. hallõ Setomaada

11. Aleksandra (Alli) Siruli, Vilo v., Lõkova k. < Tarto "Leelonaase"

... kullast kodopaika, leelo-leloo
[om meil kullast kodopaika, leelo-leloo]
ilosata esämaada. leelo-leloo
süä kuts meid kodopaika, leelo-leloo
meeli hält meid hällüpaika. leelo-leloo
Tundsõ õks aigu tulõvata, leelo-leloo
armast aigu astuvata. leelo-leloo
Tull õks kiri kavvõndõsta, leelo-leloo
papõr palljo maa takast. leelo-leloo
Tulgõ-ks kodo, kodolatsõ', leelo-leloo
astkõ kodo armast hõimu! leelo-leloo
Kagoh sai meil meeli hüä, leelo-leloo
meeli hüä, keeli kerge. leelo-leloo
Panni-ks puuhhu pudsaja, leelo-leloo
panni siibo siilo alla. leelo-leloo
Siiä-ks siibo sirotõlli, leelo-leloo
laja siibo laotõlli. leelo-leloo
Siiä-ks sõidi mi tunniga, leelo-leloo
siiä kaldu mi katõga. leelo-leloo
Siih olõ koolih kjaunu, leelo-leloo
karjalatsõh kasununa. leelo-leloo
Siih õks mänge mätsikku, leelo-leloo
lei õks tippi tii pääl. leelo-leloo
Siiä jäti jala jälje, leelo-leloo
kundsajäle kopõlihe. leelo-leloo

12. Anne Linnupuu, Tsäältsüvä k., elänü' ka' Pokolduva küläh < Võro "Helmekaala"

... oh jaa kulda kodopaika,
hüä sedä meil Meremäke.
Siin olõ kana mi kasunu,
virvest üles vinnünü.
Inne-ks illo ikk mul tulõ,
inne laulu lahkõs süä.
Naksi-ks siiä mi tulõmahe,
Võrost vällä mi veerümähe.
Siiä mi küll tassa tulli,
astõ-ks siiä aigo piteh.
Tahtsõ-ks kaia nuid kotussita,
mar´akõnõ nuid hainamaida.
Koh küll künni mi ese,
aie-ks vako vanõb veli.
Petäi kasvi küll pindre veereh,
suur oll kuus krundi otsah.
Vässü ese kui kündemästä,
adra takah tä astumasta.
Kuusõlõ tä kõnõli,
pedäjäle lask pikä vile.
Kuusk õks alla taah kumardõlõ,
petäi ladõv tä alla lasõ-õs.
Sääl tä sälä küll sirotõli,
väsümisõ tä virotõli.
Oeh-ks, oeh, võe võe!
Tulli-ks müüdä küll kodo krunti,
kaldu-ks müüdä tuud kar´amaada.
Tuu õks meele küll miilde tulli,
halva meele küll miilde haardu.
Koh mi iks vanast küll kar´ah käve,
koh mi iks vanast tei valgõt vatska.
Oeh-ks, oeh, võe, võe!
Krundi pääl mi kumardõli,
põllu veereh lasi pilkäle.
Tahtsõ-ks minnä ka kodo kottal,
astõ-ks kodo no asõmalõ.
Kodo-ks omma meil kummalõ,
aknapaja' meil paheldõ.
Takja' omma õnnõ tarõ veereh,
nõgõs omma ussõ iih.
Sinnä mii joh sisse pääse-es,
pääse-es liia mi lähkokõistõ.
Oeh-ks, oeh, võe, võe!
Ommõ-ks kaonu meil kodopaika,
omma-ks meeleh küll viilumbi',
muidogi nuu' muaplatsi,
koh vii seeh mii vissi lasi,
moro pääl tei muavatsku.
Oeh-ks, oeh, võe, võe!
Mia tetä, kohe minnä!
Elä mi õnnõ Võro liinah,
elä suurõ õnnõ suu veereh.
Naase' lää-äi mi NATO poolõ,
ehi-i sinnä Euro poolõ.
Elä-ks õnnõ õks edesi.
Seto-ks veri ei värise,
hammõ hand õi kärise.

13. Õie Sarv, Tallinna, "Siidisõsarõ"

Tulli-ks naane, tulli ma naane Tallinnasta,
tulli-ks pääsjo, tulli ma pääsjo pääliinast,
tulli-ks naane, tulli ma naane mere veerest.
Ommõ-ks kodo, ommõ mul kodo sääl väigokõnõ,
ommõ-ks korvi, ommõ tä korvi suurukõnõ.
Olõ-ks naane, olõ ma naane latsilinõ,
olõ-ks kallis, olõ ma kallis küll kasvataja.
Naase-ks -kõsõ, naasekõsõ jal ti noorõkõsõ,
tiiät umma, tiiät ti umma kõik elokõista.
läävä-ks naase, läävä ku naase ilopaika,
läävä naase, läävä naase kostipaika.
Jääse-ks latsõ, jääse sis lats ikõmahe,
tibi-ks -rinda, tibirinda nuutskimahe.
Oo õks minno, oo no minno imekeistä.
Vaja-ks k´avvu, vaja mul kjavvu kostipaigah,
vaja imel, vaja mul imel ilotõlla.
Küüsüteli, küüsüteli mu latsõkõsõ,
küüsüteli, küüsüteli nii nõvvõtõli:
Kohe-ks lääde, kohe jal lääde imekene,
lääde-ks mar´a lääde sa mar´a maamakõnõ?
Jäivä-ks latsõ, jäivä latsõ ikõmahe,
kasvi-ks puja, kasvi nu puja ku porovika,
kasvi-ks siuhkõ, kasvi ku siuhka, kikkaseene'.
Ommõ-ks täämbä, ommõ täämbä nä poolõherrä',
ommõ-ks tütär, ommõ viil tütär ime manna.
Umast kotost, umast kotost läävä kogonista,
umast majast, umast no majast nä mõlõmba.
Jää-ks kodo, jää sis kodo ma ikõmahe,
katõl käel, katõl no käel no kasumahe.
Sääne-ks mino, sääne om mino eläminõ,
sääne-ks minol, sääne om minol kasuminõ,
sääne-ks mino, sääne om mino kodokõnõ.

14. Aleksandra (Alli) Lohk, Suure-Puravitsa k. < Lagedi, "Siidisõsarõ"

Vanaimäkene, Kui õks olli ma latsi väikene,
Vanaimäkene, tsibirinda ma olli tsillokõnõ.
Vanaimäkene, Tüüle-ks lätsi mul mar´a maamakõnõ,
Vanaimäkene, kodo-ks jäie mi kahi katõgese.
Vanaimäkene, Latsi-ks olli ma väega ikulinõ,
Vanaimäkene, minno-ks jovva-as sa kuigi meeltellä.
Vanaimäkene, Õka jovaa-as sa minno uintõlla.
Vanaimäkene, uiboaiah sa minno uintõlli,
Vanaimäkene, mar´aaiah sa minno maatõlli.
Vanaimäkene, Sääl õks lauli nu laanõlinnukõsõ,
Vanaimäkene, tsiristelli sääl suvõtirgukõsõ.
Vanaimäkene, Selle-ks saie ma latsi laululinõ,
Vanaimäkene, inäp muida ma saie ilolinõ.
Vanaimäkene, Umma kotoh ma unõhta-ai' iiäl,
Vanaimäkene, mullani ma umma koto meeleh piä.
Vanaimäkene, Kuigi mu kodo om üle piiri.

15. Olga Tiik, Serga k. < Meremäe

... olõ-ks Meremäeltä,
[mi no olõ Meremäeltä]
olõ-ks siih mi elänü.
Meremäel om hüä elo,
olõ-ks siih mi koolih k´aunu.
Taha-ai kaldu mi kavvõndõhe,
taha-ai veertä mi tõistõ viirde.
Taha-ks ellä mi Meremäel,
kulla-ks sünnü kotusõlla.
Esi-ks olõ ma Serga küläst,
olõ-ks au alõvasta.
Ommõ-ks sääl kõik tutva rahvas,
omma-ks suurõ suvõ sõbra.
Astu-ks sa juttu mi ajamahe,
kõrras minnä kõnõlõma.
Õta mi kallu-ui joht kavvõndõhe,
ar´a-ks mi veerü-üi tõistõ viirde.
Olõ kulla umah kotoh,
mar´akõsõ mi umah majah.

16. Helju Tsopatalo, Vilo v., Ungavitsa k. < Podlesje k.

... naase laulõmahe. hallõ Setomaada
[naka naase laulõmahe] hallõ Setomaada
Kui ma olli väikokõnõ, hallõ Setomaada
meeleh om mul tuust aost, hallõ Setomaada
külä' oll' meil siski ka suurõ', hallõ Setomaada
tetti tüüd ja peeti pito, hallõ Setomaada
peeti pikki praasnikki. hallõ Setomaada
Tulli' uhkõ Ungavitsast, hallõ Setomaada
umadsõ tull' Uusvõdast, hallõ Setomaada
astõ mano Alaotsast. hallõ Setomaada
Aig om lännü, elo muutu. hallõ Setomaada
Külä' omma' väikokõsõ, hallõ Setomaada
alõva' kõik ahtakõsõ. hallõ Setomaada
Ku ma-ks kae aknast vällä, hallõ Setomaada
põllu põhku kasunu, hallõ Setomaada
hainamaa kõik häädüse. hallõ Setomaada
Nii meil kaos ar esäkodo, hallõ Setomaada
latsil häädüs hällüpaika. hallõ Setomaada

Laulu' lindi pääle võtja' Sarv, Mari, Lorvi, Sirle
Laulu' lindi päält maahha kirotanu' Õiõ Sarv