Sootska - Paul Hagu
Sõnolinõ - Minna Hainsoo Mikidämäelt
Pillimiis - Kalju Tero Mikidämäelt
Vägümiis - Endel Teder
Leeväküdsäjä - Hiie Taal
Sõirameistri - Maria Kala Helbilt
Ollõtegijä - Võro "Helmekaala'"
Veinimeistri - Rieka Hõrn Obinitsast
Hansjaajaja - Leo Niido
Sukakudaja - Viivika Leibokand
Karjus - Rene Annuk Talinast

Paul Hagu lugi ette sõnolistõ nime':
1. Ilme Variksaar
2. Minna Hainsoo
3. Nati Tarkus
4. Olga Tiik
5. Aleksandra Virga
6. Ene Vishnev
7. Maria Vanamõts
8. Triin Lokk
9. Liide Lind
10. Maria Kukka
11. Õie Sarv

Sulo Nurmeots tutvust ja tehnäst kõgõ vanõbat pillimiist - Kusta Pääsikut. Tehnäs kõgõ noorõbat osavõtjat - Variksaar.

1. Ilme Variksaar

... liikma lava poolõ.
till´okõisi hill´okõisi õks hel´omahe,
püüdmä õks, püüdmä õks püüne pääle.
Ait´umma, ait´umma õks olkõ terve.
tulõmast õks, tulõmast õks Luhamaalõ.
Mida ütle, mida ütle ma Luhamaalõ,
pääliinal, pääliinal pajatõlõ.
Olõt armas, olõt armas kodokanti.
Anna teile, anna teile ma ait´umma,
teile maani, teile maani ma kummardalõ.
Ärä kaldu, ärä eks kaldu kodokanti,
ärä eks veerü, ärä eks veerü tõistõ viirde.
Jäi eks siia, jäi eks siia elamahe.
jäi eks koto, jäi eks koto kobistama.
elokõisi, elokõisi õks ehitama.
Om õks kodo, om õks kodo meil kohe minna,
kui õks tõisi, kui õks tõistõl tõistõ viirde.
Olnu maja õks, olnu maja meil ara laonu,
olnu kodo meil, olnu kodo meil ara kaonu.
Olnu-us koto meil, olnu-us koto meil kohe minna,
siis siin haava, siis siin haava õks habisõnu,
kasunu siin, kasunu siin lepa võsu.
Täämbä vali mi, täämbä vali õks kuningata,
jätse õks lipu, jätsin lipu õks lehvimahe.
Aitjumma, aitjumma õks olkõ terve!

2. Minna Hainsoo, Mikidämäe Helmine

[...võe, kui mi maama ar´a vässü, ar´a vässü maamakõnõ.]
Lätsi tunnist tukastamma, tükist aost suigahtamma.
Näie-ks unda ullikõnõ, ime-ks -unda imekene.
Pääliina siiä panni, Tallina küll siiä tassõ.
Tulli-ks kalle kaubatii, rassõ tulli rahatii.
Saimõ-ks liina linnukõsõst, pääliina provvakõsõst.
Mi ka-ks saimõ rivi pääle, uhkidõ otsa pääle.
Kuigi-ks uni ärä uido, paha uni pagõsigi.
Tundsõ-ks, olõ umah kotoh, suurõl peol Setomaala,
perüs olõ pääliinah, luulit jo Luhamaala.
Olõ-ks ehtnü ehtilla, vaesidõ vaihõlla.
Om siin hõpõ hõimukõnõ, suuri seto suukõnõ.
Näe siin sõlgi sõudõvata, linikita liikuvata.
Ilo-ks ommõ siiä astnu, uma-ks kodo siiä murdnu.
Siin mi ime ilotammõ, vana-ks -immi vallatammõ.

3. Nati Tarkus, Mikidämäe Helmine

Sedä ütle Luhamaalõ, kõnna, kõnna jaa
ai pääliinalõ pajada: kõnna, kõnna jaa
ai olõt agu otsa pääl, kõnna, kõnna jaa
ai olõt Vinna veere pääl, kõnna, kõnna jaa
ai piir om peräakna all, kõnna, kõnna jaa
ai Vinnemaa om tarõ veereh, kõnna, kõnna jaa
ai kuulgõ meele mi... ministri, kõnna, kõnna jaa
ai targa mehe Tallinnasta, kõnna, kõnna jaa
ai seto rahvast unõhtagu-ui, kõnna, kõnna jaa
ar ti meidä meelest lasku-ui, kõnna, kõnna jaa
ai meid om veiga veid´okõsõ, kõnna, kõnna jaa
ai pisokõsõ perrä jäänü. kõnna, kõnna jaa

4. Olga Tiik, 23.08.1922 Meremäe v. Kõõru k. < Võro - Meremäe Hõpõhelme

Kuulgõ õks selge seto rahvas,
lustiline siin Luhamaa rahvas,
Setomaa siih siilo pääl,
valu Vinne veere päällä.
Teele-ks anna suurõ teno,
kundsõni anna kummardusõ.
Kutsi-ks kokko Kuningriigi,
alamba ja' ülembä,
kaie-ks kõrra, peie hoolõ.
Viil õks ütle üte sõna,
katsi-kolmi ma kõrratõlõ.
Olõ-õi leelot siih unõhtanu,
seto-ks -laulu meelest lasknu.
Olõt koori kõik kokko pannu,
parra õks laulupargikõsõ.
No võit pöörtä ti Vinnemaalõ,
laskõ sinnä laado pääle,
Säksamaalõ säädä sammu,
luuta võit ar Rootsimaalõ.
viil ka-ks ütle üte sõna,
katsi-kolmi kõrratõlõ.
Täämä-ks om kuulus kuningapäivä,
ommõ-ks suuri soot´skapäivä.
peenükene tuu Peko pido.
Tulõ-ks kulla laulta kuningasta,
laulta suusõst soot´skasta.
Õga soot´skal olõ-õi lastu lajast suust,
olõ-õi tettü pikäst puust.
Tarkuist pantu ommõ tammõ tüvve,
helü täl helüs üle taaraniidü,
suurõ Setomaalõ sügävähe,
jala jäle' oma' savi seeh.
Selle-ks ... lahkus lauluminõ
selle-ks tarka omma tandsupoisi.
Mi õks piami ka Peko pito,
julgustõlõ vilä jumalata.
Peko-ks olli vilä jummal,
Pekot õks hoiti vilä salvõh,
viläkõisi olli rüä salvõh,
katsiratsi olli kaara salvõh.
... olli kellä kündivakah.
Peko-ks tiidse, mis tull tetä,
Peko arvas, mis täl aia.
Rühke läbi tä kõõ rüänurmõ,
kesväpõllul keerutõli.
karas läbi ka kaarapõllu,
tandsõ maahha tatrigu maa.
koh pei Peko pikembä peatusõ,
koh tahtsõ kavvõmba saisatõlla.
Sääl oll vilä väiga ilosa,
rüäpää katõ pikkusõ,
kesväpää olli keerulitsõ.
kaarapüürüs katsa olli kandilinõ.
Peko karas vällä Krantsuvast,
Mokorlukka küüsse tiid.
Pruuvsõ olla küll Mokorlukah,
inäbüisi olli Ignasilla.
Lindsi küla kokko puttu puugiga,
?... lätsi nä rinnossidõ.
(Ei ole lõpuni lindistatud)

5. Liidia (Liide) Lind - Verska Leiko

[... kolka ommõ meil siiä tulnu,]
Peko, Peko siiä om viirdünü.
Kokko, kokko tulnu om kolga rahvas,
viirde, viirde viirdün om veere rahvas.
Kolga rahvas nakas siin kul´atama,
veere rahvas nakas siin veerätämä.
Kuulõ, kuulõ ka kuningakõn,
Peko, sinno naka ma pallõmma,
sootska, sootska, tulõ sa meele appi.
Meilä, meilä murõh om väiga pall´o,
osa, osa setot om üle piiri.
Mine, mine pilvelt sa Pihkõvahe,
piksest, piksest sa üle piiri pääset.
kasvi naa raadiaia
pessä, pessä vällä na piiriposti,
Saava, saava piiri sis vallalõ,
saava seto vabalt küll siiä tulla,
üte, üte kokko nä kul´atama,
üte, üte viirde nä veerätämä.

6. Maria Kukka - Helbi kuur

Tere-ks kallis, tere kallis seto rahvas,
kuningriigi, kuningriigi külälise.
Luutõh tulli, luutõh tulli mi Luhamaalõ,
pässi Seto, pässi Seto mi pääliina.
siih õks taha, siih õks taha mi ütte üldä,
kõiki kuuldõh, kõiki kuuldõh ar kõnõlda.
Mia saa, mia saa seost seto elost,
Kuningriigi, Kuningriigi kuulsusõst.
Leelokoori, leelokoori meil kulõhusõ,
laulurahvas, laulurahvas lakja läävä.
... ristirahvas
sekä setost, sekä setost olõmista.
Rühke sõbra, rühke sõbra, no rüä mano,
valmi põllu, valmi põllu vaihõlõ.
Kultur pia, kultur pia meil kotti pandas,
rikkariiste, rikkariiste pessä andas.N
Näüdätäi-e, näüdätäi-e tuud nälätsilõ,
valgustõda-ai, valgustõda-ai tuud vaesilõ.
Üte käeh, üte käeh om seto hari,
tõisilõ jääs, tõisilõ jääs tühi vari.
Nuu' kes küläh, nuu' kes küläh tuurjat touksi',
Aadamalta, Aadamalta alalõ jäie.
Kiä kultuuri, kiä kultuuri kohendiva,
nuu no massa-ai, nuu no massa-ai midägi.
Kultuur om setol, kultuur om setol kotoh tettü,
sausanna, sausanna kütetügi.
Noo-ks viil tõrvik, noo-ks viil tõrvik tõesti palas,
hinge läbi, hinge läbi heliseles.
Mille-ks juhi', mille-ks juhi' meil julma' omma',
as´atundja', as´atundja' arvu saa-ai.
Koh tu küttüs, koh tu küttüs küllä tulõ,
koh tuud hinge, koh tuud hinge heidetässä.
Elo olõ-õi, elo olõ-õi joht igäväne.

7. Olga Alover - Helbi kuur

Kuulõ-ks seto, kuulõ seto kuningas,
naka-ks sedä, naka sedä mi laulõmahe,
armas sedä, armas sedä ma arotamma.
Meil õks nurmõ, meil õks nurmõ nooritõsõ???
[meilä nurmõ, meilä nurmõ nooritõsõ???]
meil õks põllu, meil õks põllu kõik põdõva.
[meil ar põllu, meil ar põllu kõik põdõva]
Olõ-õi nurmõ, olõ-õi nurmõ meil kündijätä,
olõ-õi põllu, olõ-õi põllu meil arijata.
Kuulgõ-ks virve, kuulgõ virve ti velekese,
tulgõ-ks nurmõ, tulgõ nurmõ ti kündemähe,
armas atra, armas atra ti pidämähe.
Kuulgõ-ks näio, kuulgõ näio ti noorõkõsõ,
tulgõ-ks maalõ, tulgõ maalõ ti mar´akõsõ.
Süütke-ks siih, süütke siih ti suuri tsiko,
hüvvi-ks härgi, hüvvi härgi ti hälestäge???
Tsiost saadõ, tsiost saadõ sis pall´o lihha,
[tsiast saadõ, tsiast saadõ ti pall´o lihha]
häräst saadõ, häräst saadõ ti pall´o rahha.
Pangõ-ks pääle, pangõ pääle kel om pall´o,
ülge-ks iist, ülge iist no kel om inäp.

8. Õie Sarv - Talin Siidisõsarõ

Juuskõ sedä karavuuta,
heitke sedä heiko leiko.
Tulli-ks üles hummogulla,
varra inne valõgõta.
Tulli-ks helme helinällä,
kaalarahho kahinalla.
Tulli-ks siiä Luhamaalõ,
tulli-ks pääs´o mi pääliina.
Paulikõnõ, mehekene,
uma-ks uhkõ tsootskakõnõ.
Sullõ ütle uma oho,
uma kaiho ma kaiba.
Olõ naase' Petserista,
olõ sündün piiri takah.
Ommõ tämbä ilgäpäivä,
ommõ ill´os jakapäivä.
Olli-ks pido Unkavitsah,
olli-ks pido Truba küläh.
Saa-ai sinnä mi kul´atamma,
saa-ai mi illo iskimähe.
Süä õks tahtnu kul´atõlla,
hing õks taht meil leelotõlla.
Selle tämbä siiä tulli,
tulli halja haina mano,
tulli-ks korgõ kõivo ...
[tulli korgõ kõivo mõtsa]
Ommõ-ks uhko siih kõik tsura',
omma-ks pikä siih pillimehe.
Mis meil viga laulu laulta,
naasekõisil nalja pitä.
Täämbäist päivä meelest lasõ-õi,
Luhamaad mi unõhtõlõ-õi.
Handa, handa hahekõsõ,
lukku luigõ tsirgukõsõ!

9. Anne Linnupuu - Võro Helmekaala'

[... päiv om jakapäivä]
Naka-ai vanma mi valituisi,
suuri miihhi mi suditama.
Tennä-ks pido mi tegi-ita,
pido kokko mi kutsujita.
Sedä-ks eski ma esi tiiä,
tiiä esi ma ilosahe.
Luhamaal ka vanast laulti,
tetti suuri küll pidosita,
Anne-ks suur oll sõnalinõ,
olli naane Napi küläst.
Olli-ks pantu täl lauluparki,
kor´at kokko täl leelokoori.
Maama ommõ tä ärä koolnu,
ommõ liiknu tä liiva ala.
Kuulkõ, kuulkõ ti Luhamaa,
naase Pihkva ti piiri veerest.
Otskõ-ks üles timä rõiva,
vanaimä ti varandusõ.
Naakõ-ks üteh jal laulõmahe,
pangõ kokko jal leelokoori.
Sedä-ks mõista-as joh mõtõlda,
armas sedä mi arvada.
Luhamaast saa pääliin,
kuningalõ saa uma kodo.
Jäägu-ui pido seo perämätsest,
aoviideh joht viimätsest.
Kutskõ-ks kokko jal koolirahvas,
sedä seto ti inemisi.

10. Mari Mürgimägi - Talin Sõsarõ
ei ole lindil

Karjustõ laulu':

1. ?

Maitsa meeli mar´akõnõ,
maitsa meeli mar´akõnõ.
Kui õks õmmõ kar´aelo,
kui õks ommõ kar´a elo.
Mõro õks ommõ mõtsa elo,
mõro õks ommõ mõtsa elo.
Tohi-is ma no kar´a kodo aia',
tohi-is ma no kar´a kodo aia'.
Kotoh omma' kur´a' perenaase,
kotoh omma' kur´a' perenaase.
Süü õks kull´a kar´akõnõ,
süü õks kull´a kar´akõnõ.
Maitsa meeli mar´akõnõ,
maitsa meeli mar´akõnõ.
Kotoh õks omma kuiva' rohe',
kotoh õks omma kuiva' rohe'.
Tare no õks iih tahe' pangi',
tare no õks iih tahe' pangi'.
Kari no-ks süü kaldõ pääl,
kari no-ks süü kaldõ pääl.
Esi ma-ks mängi mäe pääl,
esi ma-ks mängi mäe pääl.
Süü-ks kullja kar´akõnõ,
süü-ks kullja kar´akõnõ.
Maidsa meeli mar´akõnõ,
maidsa meeli mar´akõnõ.

2. Maarja Hõrn Obinitsast

Kari läts mul kaara, pilli-lilli-lilli
kari läts mul kaara,
tõõsõ mehe tõugu,
tõõsõ mehe tõugu.
Uma veli tull vitsaga,
uma veli tull vitsaga,
tõõnõ miis tull tõlvaga,
tõõnõ miis tull tõlvaga.
kolmas koodi tümäga,
kolmas koodi tümäga.
neläs nitse varvaga,
neläs nitse varvaga.
viies vihakandsuga,
viies vihgakandsuga.
kuuõs kulbihannaga
kuuõs kulbihannaga.
säitsmes sängü lavvaga,
säitsmes sängü lavvaga.

Paul Hagu Meremäelt < Tartu l.

Nuid oll nelli tükkü, kes viimätse sõgla pääle jäi' ja kelle vaihõl sis joba salajasõst hääletämisest läts. Aga' hüä miil oll kõigil nuil, kes sääl kullõmah oll', et noorõmbat rahvast nakas tsipakõsõ rohkõba tulõma. Ku vanast edimäiste aigu oll kõik vanõba' naistõrahva', sis nüüd nakasõ julgõpa juba noorõ' ka' vällä tulla'. Aga olgu' kuis om. Võitja saa siin ette loetus. Seto Kuningriigi ametlik tunnistäht. Seo papõr tunnistas, et austõt provva, hüä seto leel tundja ja parhilla kõkõ paremb sõnasäädjä Minna Hainsoo om osa võtnu kuninga aus peetüs sõnasäädmise võistlusõst neländäl Seto Kuningriigi pääväl, tulnu sääl võitjas ja om järgmätse Seto Kuninga Pääväni' seto kuninga sõnoline. Sootska allkiri olõmah.

Minna Hainsoo

...siiä sõidi, lilli-lilli-lilli
[kui mi seltsih siiä sõidi, lilli-lilli-lilli,]
kui mi pargih siiä panni, lilli-lilli-lilli.
Tuhat tulli tunniga, lilli-lilli-lilli,
mito vertsa minotih, lilli-lilli-lilli.
Tuhat tulli, tasa sõidi, lilli-lilli-lilli,
viistõist veresta virotigi, lilli-lilli-lilli.
Sau meil küll takah saisa-as, lilli-lilli-lilli,
tolm õks meila takah tulõ-õs, lilli-lilli-lilli,
jänes jovva-as järge juuskõ, lilli-lilli-lilli,
põdõr järge põrotada, lilli-lilli-lilli,
panõ-ks siiä Miss´o valda, lilli-lilli-lilli,
tulli siiä Luhamaalõ, lilli-lilli-lilli,
saiva sõlõ siiä sõita, lilli-lilli-lilli,
linikega liikumma, lilli-lilli-lilli,
Ilo siää üteh tõimõ, lilli-lilli-lilli
uma moodo muilõ kaia, lilli-lilli-lilli.
Siin mi ime ilotammõ, lilli-lilli-lilli,
kavva aigo kul´atamõ, lilli-lilli-lilli.
Inne kulla kodo lää-äi, lilli-lilli-lilli,
inne mar´a umma majja, lilli-lilli-lilli,
kui meil kängä katki läävä, lilli-lilli-lilli,
talla alt ar tulõva, lilli-lilli-lilli.
Kinä-ks om seo küläkene, lilli-lilli-lilli,
armas a kui alõva, lilli-lilli-lilli.
Siiä-ks sõida sagõhõppa, lilli-lilli-lilli,
tulõ õga tunni takast, lilli-lilli-lilli.
Saa-ai joht sõita sagõhõppa, lilli-lilli-lilli,
tulla õga tunni takast, lilli-lilli-lilli.
Kotost om seo kavvõndõnõ, lilli-lilli-lilli,
paik õks pall´o maa takah, lilli-lilli-lilli.

Pillimängoh tull võitjast Polodanulga miis Kalju Tero (Mikidämäelt)
Sõnolitsõst tull Minna Hainsoo Mikidämäelt

Laulu' lindi pääle võtnu' Kristin Kuutma
Laulu' lindi päält maahha kirotanu' Õiõ Sarv

Kalju Tero
Ain Sarvõ pilt