Sootska - Vello Anipai
Sõnolinõ - Anne Linnupuu Võrost "Helmekaala"
Vägümiis - Kalmer Kikas
Sõirameistri - Anna Hõrn
Ollõmeistri - Maimu Kapten
Veinimeistri - Maria Kala

Laulu teema oll ette tiidä' ja kõik võidsõ' laulu kotoh vällä mõtõlda' ja' uma kooriga' harjota', õt ilosahe vällä tulõsi' ja määnestki' jokkõlõmist tekküsi-i'.

1. Anne Linnupuu, Võro "Helmekaaala'"

Müüdä lännü' om pall´o aigu,
armas, mitu aestakka,
kui mi siin küll kul´atõlli,
Taarka man mi tandsu leie.
Olõ-õs segi viil Setomaa,
piiri' kinni pitsitedü' -
kost ma minnä' sai Koss´olkahe,
saie veertä' mi Vil´o küllä.
Naka-ai vanma ma siin valitsusta,
suuri miihhi suditamma.
Esiki tõprit jo tõmmatas,
veiga näidä näägutõdas.
Täämbä om meil tähtsä päivä,
kuulsas saa s´oo kuupäivä:
Setomaal saa uma säädüs,
kutsma naatas kuningriigis.
Armas Jummal, sa appi tulõ',
Essu, meidä avitõlõ'!
Saasi' nätä' tuud viil ello,
tuud viil tunni tulõvata!
Oe-ks, oe, võe, võe,
ommõ kahjo kodokanti.
Setomaa om segi lüüdü,
murõhta mi Mokolnulka.
Mokolnulk oll meil kuulsa kolka,
veiga hüä oll vilämaada.
Kotoh ma küll kokko leie,
pall´o külli oll mi kandih:
viistõist küllä oll mi veereh,
olli hulga ka hutõrita.
Oe-ks, oe, võe, võe,
küll om kahjo umma kanti -
nõgõsõ' küll nõsõsõ',
hagalilli' haletasõ'.
Kuulõ', Ill´o, kuulõ', Kull´o,
kuulõ, korgõ sa kuningas,
palgimõtsa sa parsõldagu-ui!

2. Maria Mürgimägi Talnast "Sõsarõ"

Naasekõsõ' noorõkõsõ',
linikpää' linnukõsõ',
velekese' ka virvekese'!
Ar´a naka laulõmahe,
naka kõrda kõnõlõma,
armas juttu ajamahe.
S´oo kui kuuli üle kolga,
veid´o sai tiidä' veere rahvast -
naatas kuningat kroonmahe,
kuningannat siih austamahe,
sedä ütle, nii kõnõlõ
mar´a teele manitsõlõ:
lääde au- ti -lavva taadõ,
toetat kuninga toolilõ,
olgu-ui uhkõ' olõmahe,
naaku-ui kõrgilt kõnõlõmma!
Olgõ' ti suku oigõta,
olgõ' viitä vesselätä,
olgõ' hüä' ti küläle,
latus külä latsilõgi,
sis teid võõdas veiga hüäst,
sis teid kaetas veiga kallis!

3. Maria Kukka Helbi kuur

Tere, hõimu ti hõbõhõnõ,
pääle kulda kostilisõ'!
Kallu lastõ kaala mano,
kulupäidä kumardõlõ:
olõt üllä' ütel meelel,
hoiat koto hummõnista!
Siih õks avvu meil annõtassõ,
kuningata kui kuulutadas.
Läbi ao, läbi elo,
läbi vaiva, läbi valu
astõ vällä tä ajalukku,
joudsõ uma rahva mano.
Kumardagõ no kuningata,
õt meil kolga' kokko jääsi'
veere' veljo tunnistasi'!
Sis mi jovva alal hoita
s´oo, mis meil jätetigi;
sis mi üteh Seto riigi
jovva üles ehitellä!
Esi-ime ilomeele
taha hoita alalõ -
uma kauni seto keele
helisev(v)ä laulami.

4. Olga Alover Helbi kuur

Naksi siiä kui tulõmahe,
tulli üle ma huulidsa,
kaldu üle koplikõsõ.
Varõs küsse varikosta,
harak küsse varikosta,
harak küsse aia päältä:
"Kohe lääde minemähe,
kohe, kalli', kallumahe?"
Vasta õtli varõsõlõ,
aro anni harakulõ:
"Ar´a lää Obinitsa,
lää mi kuningat kullõma,
lää mi kaema, naasekõsõ'."
Kuulõ', kulla sa kuningas,
kuulõ', Tarto targa' mehe':
elä Pihkva piiri päällä,
elä viil Piusa veereh.
Meil õks om sääl rassõ elo -
marja saa-ai uma mi maa pääle,
karja uma kaldõ pääle!
Miil om haigõ, süä rassõ.

5. Olga Lohk Meremäelt Hõpõhelme'

Mi õks kitä umma velja,
umma armast avvustõlõ:
vell´o om kuusõ korõgunõ,
pedäjä om pikkunõ,
vell´o herra om hiusõga,
vell´o papi om palgõga.
Kui õks vell´o meil liina lätsi,
ar´a sõidi alõvahe,
tulli vällä kui autosta,
marsõ vällä massinasta,
kohe vell´o jala panni,
kohe vell´o sammu saie,
asfalti sääl alla sattõ,
sääl õks panel paugahtugi.
Kuningas timmä kutsutigi,
riigimehes peetigi!

6. Anni Kuremägi Verskast Leiko

Naka naane laulõmahe,
ime illo iskimähe.
Minkast ilo alostõllõ,
minkast laulu laaditõllõ?
Ikust ilo alostõllõ,
murrõst laulu laaditõllõ -
ommõ ikku meil inäbä,
murõht muist rohkõpa:
traadiaia' tarõ takah,
vinne väe' versta kavvõh.
Näe immi ikõvata,
nuuri latsi nuutskivata:
saa-ai nää' kulla' kodo minnä',
mar´akõsõ' umma majja,
keer-äi sõsar kerikohe,
veli umma Verskahe.
Kuulgõ', kullsa' tii' kuninga',
kuulgõ', Peko peremehe':
meidä-ks armas avitagõ',
pisokõsõ perrä kaegõ'.
Agu piiri' pikenese',
raadiaia' raotasõ'?
Tulla saava' sis turisti',
saava' kaldu kaubamahe'.
Ommõ hulga huvitavat,
kallis pall´o kaemista:
looda muudsat muuseumi,
vanavara hoiupaika.
Verska paik õks pall´o hüä,
Verska kotusõ' kulladsõ':
maja takah mar´amõtsa',
tarõ takah tatimõtsa'.
Ommõ huuli hummogulla,
ago aasõ asõmõlta.
Esi taha töödä tetä,
vastast ello ehitellä -
looda murrõ murduvat,
paha elo küll pagõvat.
Meele tulõ illos elo,
päävä' Pätsi aolitsõ'.

7. Aleksandra (Alli) Lohk Talinast Siidisõsarõ

Elli mi Petseri veer päällä,
elli Piusa perve päällä,
kasvi kloostri aknõ alla.
Olle illos Eesti aigu:
käve mi laulma Piusa lainillõ,
vete pääle veerätämmä.
Illos oll laulda Piusa lainilla,
vetevpäällä meil veerätellä.
Olle kallo sääl kullatsida,
hõpõhandu havvõkõisi,
kuldaluuda lutsukõisi.
Ar´a tulli sis suuri sõda,
tulle Eesti vinne vägi.
Tulle elo ikulinõ,
tulle kalgi kasuminõ:
naati saatma meid Siberihe,
pall´o panti püssä ette,
pall´o pagõsi ar muilõ mailõ.
Mi ar pagõsi Talinahe,
maahha jäie kallis kodo,
latsõpõlvõ mälestüse',
koh õks ime meid hällütänü,
kanasida kasvatanu.
Maahha jäivä meil ese ja ime,
jäie' kalli' kalukõsõ'.
Läävä vällä vinne vägi,
jääs õks illos jal Eesti riiki.
Setol elo jääs ikulinõ,
jääse meeli meil murrõlinõ:
mille lasta-ai umma kodo,
lasta-ai mar´a umma majja?
Palssi riigi ülembitä:
pangõ-ks piiri' vanna paika,
koh õks olli' Pätsi aigu.
Taha tagasi kloostrikõista,
taha laulda Piusa lainilla.
Sääl no laulva' vinne Mar´ussa',
kallo püüdvä' vinne Van´uska'.

8. Aleksandra (Alli) Siruli Tartost Leelonaase'

Naksi kotost tulõmahe,
pardsi' pall´o maa takast,
läbi kolmõst kuusõmõtsast,
viirdü katõst varikusta.
Tsirgu' sääl küll tsiristelli',
lõo' sääl küll lõõritasi':
Kohe läät ti, leelonaase',
kohe veerüt, velildä sõsarõ'?
Oeh sedä ilma ello,
ilma ello, valla vallu!
Omma' riigi' riidu lännü,
kur´ast saanu kuninga':
jagõldas no jao peräst,
vara peräst vaiõldassõ,
suguseltsi sorditassõ,
ilma rahvast erätedäs.
Teku-ui võlssi, võimumehe',
teku-ui pattu parlamendih!
Olgõ-ks, mehe', ütsimeeli,
riigimehe', üteh rinnah!
Sõnaga võit sõa tetä,
laimuga võit lahingu pitä.
Toogu-ui kurja kodomaalõ,
jätke-ks viha Vinnemaalõ,
sis saa illos Eestimaa,
saa ka selge Setomaa.

9. Natalia (Nati) Tarkus Mikidämäelt Helmine

Olõ selge mi seto rahvas,
uma viil ka ugri hõimu.
Seto rahvast põlõtassõ,
veid´okõsõ meid vihatassõ.
Seto ommõ vaenõ rahvas,
kihelkonna olõ kehvembätä.
Esel olli krunti väigokõnõ,
põldu põllõ suurukõnõ -
latsõ' varra kar´ah käve',
näio' lätsi' näidsikosta.
Käve koolih tsuugõga,
panni kuuli pastaldõga -
ese jovva-as saapit osta,
õga jovva-as kängi kaia.
Vahetuva' nuu' valitsusõ',
tulli' tõõsõ' kui säädüse',
saapa' jalga sai' seerega',
kota' jalga mul kundsaga.
Naasekõsõ' noorõkõsõ',
ar´a noorõ' sis liina lätsi',
ar´a lätsi' kavvõndõhõ -
kulla hinnäst nää' kõik koolitiva',
hani' saiva' kõik haridusõ.
Ivvan olli ka küll insinööri.
Õga liinast inäp kodo tulõ-õi,
talotöödä nää' tegemähe.
Vahetusõ jal valitsusõ',
tulli' tõõsõ' säädüse'.
Kuuli - Toompääl tõrõldassõ,
hindä vahel purõldassõ.
Olõ pall´o hot küll töödä tennü,
vana, pall´o vaiva nännü,
mi küll töödä tehnätä-äi,
vaiva vasta võõdõta-ai:
hinna' läävä' taivahe.